SÜNNIPÄEV
»»» 1884 Lloyd Spencer Spooner, USA laskur (Tacoma, Washington – surn. 20.12.1966 Zephyrhills, Florida). Antverpeni olümpial 1920 üks edukamaid sportlasi 4 kulla, 1 hõbeda ja 2 pronksiga. Seitsmest medalist kuus sai võistkondlikus arvestuses, individuaalselt sai vaid pronksi armeepüssist lamades laskmises 600 meetrilt.
»»» 1894 Bevil Gordon D'Urban Rudd, LAV-i kergejõustiklane (Kimberley – surn. 02.02.1948 Kimberley). Olümpiavõitja 1920 Antverpenis 400 m, -hõbe 4 x 400 m teatejooksus ja -pronks 800 m jooksus. Kimberleys sündinud (vanemad olid lähedalt seotud teemantide kaevandamisega) Rudd oli tubli nii õpingutes kui spordis ja sai stipendiumi Oxfordi ülikooli astumiseks. Osales I maailmasõjas ning teenis vapruse eest ordeni. Lisaks olümpiaedule tuli Rudd samal aastal Briti meistriks 440 jardi ja 880 jardi jooksus ning nimetati aasta parimaks sportlaseks Suurbritannias. 19121 jooksis 440 jardis MR-i. Pärast õpingute lõppu pöördus tagasi Lõuna-Aafrikasse ja töötas spordiajakirjanikuna. 1930 sai temast aga Daily Telegraphi toimetaja. Pärast II maailmasõda pöördus tagasi sünnimaale.
»»» 1904 Harry E. Cooper, USA golfar (Leatherhead, Inglismaa - surn. 17.10.2000 White Plains, New York). Mängis profina alates 1923. aastast, võitis karjääri jooksul 31 turniiri, kõik PGA Touril. US Openi teine koht 1927, 1936, The Mastersil teine koht või teise koha jagaja 1936, 1938. Vardon Trophy 1937. Golfi Kuulsuse hallis 1992.
»»» 1905 Helen Wills-Moody-Roark, USA tennisist (Fremont, California - surn. 01.01.1998 Carmel, California). Maailma kõigi aegade üks edukamaid naistennisiste. Võitis kolmes mänguliigis kokku 31 suure slämmi turniiri, neist üksikmängus seitse US Openil, kaheksa Wimbledonis ja neli French Openil. Kui välja jätta 1926. aasta French Open ja Wimbledon, jõudis ta üksikmängus vähemalt finaali kõigil suure slämmi turniiridel, kus ta osales. Pariisi olümpial 1924 võitis kulla nii üksik- kui naispaarismängus. Aastatel 1919-1938 võitis ta 398 mängu ja kaotas vaid 35 (võiduprotsent 91,9!), 1927-1932 püsis ta 158 mängu järjest kaotuseta, kusjuures ei loovutanud vastasele settigi. Detsembris 1929 abiellus Frederick Moodyga, lahutas 1937 ja oktoobris 1939 abiellus Aidan Roarkiga. Umbes pooled oma tiitlitest võitis ta Helen Willsi nime all ja teise poole Helen Wills-Moodyna.
»»» 1916 Tommy Lawton, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Farnworth, Lancashire - surn. 06.11.1996). Inglismaa koondises 1938-1948 kokku 23 mängu ja 22 väravat. Klubid: Burnley (1935-1936), Everton (1936-1939), Chelsea (1945-1947), Notts County (1947-1951), Brentford (1951-1953) ja Arsenal (1953-1955). Esimese divisjoni edukaim väravakütt 1938 ja 1939. Treenerina töötas Brentfordis (1953), Kettering Townis (1956-1956) ja Notts Countys (1957-1958).
»»» 1944 José Carlos Pace, Brasiilia autovõidusõitja (São Paulo - surn. 18.03.1977 São Paulo). Osales F1 MM-sarjas 1972-1977 kokku 72 stardis, võitis 1 GP (Brasiilias 1975), lõpetas 6 korda esikolmikus, alustas 1 korra parimalt stardikohalt ja sõitis 5 kiiremat ringi. MM-i kuues koht 1975. Meeskonnad: Williams (1972), Surtees (1973-1974) ja Brabham (1974-1977). Hukkus väikelennuki avariis. São Paulo ringrada kannab tema auks nime Autódromo José Carlos Pace.
»»» 1944 Boriss Mihhailov, N Liidu/Venemaa jäähokimängija, ründaja (Moskva). Olümpiavõitja 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis, -hõbe 1980 Lake Placidis. Kaheksakordne maailmameister (1969-1971, 1973-1975, 1978, 1979). Moodustas 1970. aastatel Liidu koondise parima ründekolmiku koos Valeri Harlamovi ja Vladimir Petroviga. Koondise 14 hooaega, enamiku neist kaptenina. Viskas üle 200 värava (rohkem oli neid vaid Aleksandr Maltsevil). Klubid: Saraatovi Energia (1962-1965), Moskva Lokomotiiv (1965-1967) ja Moskva CSKA (1967-1981). Mängis N Liidu meistrisarjas 572 mängu, viskas 427 väravat, andis 224 söötu ja kogus 651 punkti. Olnud Venemaa koondise peatreener ning töötanud treenerina ka Šveitsis.
»»» 1947 Klaus Dibiasi, Itaalia vettehüppaja (Solbad Hall, Austria). Osales neljal olümpial ning võitis viis medalit: kullad 1968 Mexico Citys, 1972 Münchenis ja 1976 Montrealis tornihüpetes ning hõbe 1964 Tokyos tornihüpetes ja 1968 hoolauahüpetes. Ainus vettehüppaja, kes võitnud olümpial kolm kulda järjest ning ainus, kes saanud medali neljal olümpial järjest. Maailmameister 1973 Belgradis ja 1975 Calis torni- ja hõbe samadel võistlustel hoolauahüpetes. Treeneriks oli isa Carlo, kes tuli 1933–1936 Itaalia meistriks ja osales Berliini olümpial 1936 (10. koht). Klaus Dibiasi on juhendanud ka Itaalia koondist.
»»» 1951 Manfred Winkelhock, Saksamaa autovõidusõitja (Waiblingen - surn. 12.08.1985 Mosport Park). Osales 1980 ja 1982-1985 F1 MM-sarjas kokku 47 GP-stardis ja teenis 2 punkti. Meeskonnad: Arrows, ATS, RAM. Suuremat edu saavutas sportautode võidusõidus, ehkki rohkem juhtus temaga avariisid. 1985 võitis koos šveitslase Marc Sureriga Monza 1000 km sõidu. Hukkus Kanadas Toronto lähistel Mosport Parki rajal peetud pikamaasõidu MM-sarja etapil Budweiser 1000 km, kui sõitis teises kurvis Kremer Racingule kuulunud Porsche 962C-ga rajalt välja. Joachim Winkelhocki vend ja Markus Winkelhocki isa.
»»» 1953 Raul Rebane, Eesti teleajakirjanik, meediaanalüütik ja teamleader (Pärnu). Töötas 1977-1993 ETV sporditoimetuses, oli 1995-1997 ETV peatoimetaja. Osalenud kommentaatorina neljal olümpial (1980, 1988, 1992, 1996) ja muudel suurvõistlustel. Olnud tegev rahvusvahelistes teleorganisatsioonides, viimastel olümpiatel EBU infoteenistuses. Meistrikandidaat males, ületanud kõrgushüppes 1.95. Hinnatud meediaanalüütik, 2000. aastast Gerd Kanteri mänedžer ja TeamPlus75 juht.
»»» 1956 Ilja Mate, N Liidu/Ukraina vabamaadleja (Donetsk). Olümpiavõitja 1980 Moskvas raskekaalus. Maailmameister 1979 ja 1982, pronks 1981. Euroopa meister 1979, universiaadivõitja 1981.
»»» 1961 Vadim Guttsait, N Liidu/Ukraina vehkleja (Kiiev). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas espadroni meeskonnavõistluses. Osales Ukraina koondises ka 1996 Atlantas ja 2000 Sydneys. MM-võistluste pronks 1999 individuaalselt ja hõbe meeskondlikult. Maccabi mängude võitja 2005 individuaalselt ja meeskondlikult ning hõbe 2001 individuaalselt.
»»» 1961 Katrin Dörre-Heinig, Saksamaa kergejõustiklane (Leipzig). Olümpiapronks 1988 Soulis ja MM-võistluste pronks 1991 Tokyos maratonijooksus. Võite: Osaka maraton 1984, 1991, 1996, 1997, Tokyo maraton 1984, 1985, 1987, Londoni maraton 1992, 1993, 1994, Berliini maraton 1994, Nagoya maraton 1986, Hamburgi maraton 1988, 1989. Jooksis 35 korda aja alla 2:34, isiklik rekord 2:24.35 (1999 Hamburgis). Abiellus 1992 oma treeneri Wolfgang Heinigiga.
»»» 1962 Gesine Walther, Saksamaa kergejõustiklane (Weissenfels). Maailmameister 1983 Helsingis ja Euroopa meister 1982 Ateenas 4 x 400 m teatejooksus. Euroopa sisemeister 1982 200 meetris. Püstitas 3. juunil 1984 Erfurdis koos Sabine Buschi, Dagmar Rübsami ja Marita Kochiga MR-i 4 x 400 m teatejooksus 3.15,92-ga. Klubi SC Turbine Erfurt. Isiklikud rekordid: 100 m - 11,13 (1982), 200 m - 22,24 (1982), 400 m - 50,03 (1984).
»»» 1963 Thomas Bickel, Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja (Aarberg). Šveitsi koondises 1984-1995 kokku 51 mängu ja 5 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1994. Klubid: FC Zürich (1985-1988), Zürichi Grasshopper (1988-1995) ja Vissel Kobe (1995-1997).
»»» 1965 Jürgen Kohler, Saksamaa jalgpallur, kaitsja (Lambsheim). Saksamaa koondises 1986-1998 kokku 105 mängu ja 2 väravat. Maailmameister 1990, finaalturniiril 1994 ja 1998. Euroopa meister 1996, finaalturniiril 1988 (poolfinalist) ja 1992 (hõbe). Klubid: SV Waldhof Mannheim (1983–1987), 1.FC Köln (1987–1989), Müncheni Bayern (1989–1991), Torino Juventus (1991–1995) ja Dortmundi Borussia (1995–2002). Saksamaa meister 1990, 1996, 2002, Itaalia meister ja karikavõitja 1995. UEFA Meistrite liiga võitja 1997, UEFA Cup 1993, Intercontinental Cup 1997. Saksamaa parim jalgpallur 1997. Treenerina juhendanud Saksamaa U-21 koondist, 2003-2004 oli Leverkuseni Bayeri spordidirektor, detsembris 2005 sai MSV Duisburgi peatreeneriks. Augustis 2006 lükkas tagasi Elevandiluuranniku jalgpalliliidu pakkumises, augustis 2008 sõlmis kolmeaastase treenerilepingu Saksamaa kolmandas liigas mängiva VfR Aaleniga.
»»» 1966 Julianne Lyn McNamara, USA riistvõimleja (Flushing, New York). Olümpiavõitja 1984 Los Angeleses rööbaspuudel ning -hõbe naiskonnavõistluses ja vabaharjutuses. Esimene USA naisvõimleja, kes saanud üksiksalal olümpiakulla. USA meister mitmevõistluses 1980. MM-i pronks 1981 Moskvas rööbaspuudel. Ametlikult lõpetas alles 1987. Osalenud teleshow'des ("Charles in Charge", "Knight Rider"). Abiellus 1989 pesapalluri Todd Zeilega, nelja lapse ema. Vanemad austraallased.
»»» 1966 Niall John Quinn, Iirimaa jalgpallur, ründaja (Dublin). Iirimaa koondises 1986-2002 kokku 92 mängu ja 21 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1990 ja 2002, EM-il 1988. Klubid: Arsenal (1983–1990), Manchester City (1990–1996) ja Sunderland (1996–2002). Juunis 2006 omandas Sunderland AFC enamusaktsiad ja juulis sai klubi presidendiks. Samal aastal oli mõnda aega ka sama klubi peatreener.
»»» 1967 Kennet Andersson, Rootsi jalgpallur, ründaja (Eskilstuna). Rootsi koondises 1990-2000 kokku 83 mängu ja 31 väravat. MM-i pronks 1994, EM-i poolfinalist 1992, finaalturniiril ka 2000. Klubid: Tunafors (-1985), Eskilstuna (1985-1988), Göteborg (1988-1991), Mechelen (1991-1992), Norrköping (1993), Lille (1993-1994), Caen (1994-1995), Bari (1995-1996), Bologna (1996-1999, 1999-2000), Lazio (1999), Fenerbahçe (2000-2002) ja Gårda BK (2005). Rootsi meister 1990, 1991, karikavõitja 1991. Türgi meister 2001. UEFA Intertoto Cup 1998 ja superkarikas 1999.
»»» 1969 Byron Black, Zimbabwe tennisist (Salisbury). Võitis karjääri jooksul 22 turniiri paaris- ja 2 üksikmängus. Tõusis veebruaris 1994 paarismängus maailma edetabelis esimeseks, üksikmängus jäi kõrgeimaks 22. koht (juuni 1996). French Openi võitja koos Jonathan Starkiga 1994, Australian Openi finalist 1994 ja 2001, Wimbledonis 1996. Cara ja Wayne Blacki vend, moodustas koos vennaga Zimbawe Davise karikasarja meeskonna.
»»» 1972 Mark Schwarzer, Austraalia jalgpallur, väravavaht (North Richmond, New South Wales). Austraalia koondises alates 1993. aastast 70 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 2006, FIFA Confederations Cupil 2001 ja 2005. Klubid: Marconi Stallions (1990–1994), Dynamo Dresden (1994–1995), 1.FC Kaiserslautern (1995–1996), Bradford City (1996–1997), Middlesbrough (1997–2008) ja Fulham (2008–). Inglise liiga karikavõistluste võitja 2004, UEFA Cupi finalist 2006.
»»» 1974 Walter Centeno Corea, Costa Rica jalgpallur, poolkaitsja (Palmar Sur). Costa Rica koondises alates 1995. aastast 107 mängu ja 18 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002 ja 2006, Copa Américal 2001 ja 2004. Klubid: AD Belén (1994-1996), Deportivo Saprissa (1996-2002, 2003-) ja Ateena AEK (2002-2003). Oma maa viimase kümnendi parim jalgpallur. Võitnud Saprissaga 5 Costa Rica meistritiitlit ja 2 CONCACAF-i Meistrite karikat. 2005 FIFA klubide meistrivõistlustel São Paulo FC ja Liverpooli järel kolmanda koha saajaid.
»»» 1976 Gaidarbek Gaidarbekov, Venemaa poksija (Kaspiisk). Olümpiavõitja 2004 Ateenas ja -hõbe 2000 Sydneys keskkaalus. Amatööride Euroopa meister 2002 ja 2004, Hea Tahte mängude võitja 2001.
»»» 1978 Richard "Ricky" Hatton, Inglismaa poksija (Stockport, Greater Manchester). Tulnud kaks korda IBF-i ja IBO maailmameistriks I kergekeskkaalus, WBA maailmameister II kergekeskkaalus. Võitnud profina 47 matšist 45 (sh. 32 nokaudiga) ja kaotanud 2. Hüüdnimi The Hitman.
»»» 1980 Abdoulaye Méïté, Elevandiluuranniku jalgpallur, kaitsja (Pariis). Mänginud oma maa koondises alates 2003. aastast 20 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 2006. Klubid: Red Star 93 (1998–2000), Marseille' Olympique (2000–2006), Bolton Wanderers (2006–2008) ja West Bromwich Albion (2008–). UEFA Cupi finalist 2004, Intertoto Cupi võitja 2005 ja Prantsusmaa karikasarja finalist 2006.
»»» 1982 Michael Frater, Jamaica kergejõustiklane (Manchester, Jamaica). Olümpiavõitja 2008 Pekingis 4 x 100 m teatejooksus. MM-võistluste kuld 2009 Berliinis 4 x 100 m ja hõbe 2005 Helsingis 100 m jooksus, noorte MM-kuld 1999 Bydgoszczis 4 x 100 m. Pan Ameerika mängude võitja 2003 Santo Domingos 100 m jooksus ja Rahvaste Ühenduse mängude võitja 2006 Melbourne'is 4 x 100 m-s. Isiklikud rekordid: 60 m - 6,64 (2002), 100 m - 9,97 (2008), 200 m - 20,63 (2002). Pikkus 170 kg, kaal 67 kg.
SURMAPÄEV
««« 1936 Rodney Heath, Austraalia tennisist (sünd. 15.06.1884). Australaasia meistrivõistluste (Australian Openi eelkäija) esimene võitja üksikmängus 1905, kordas võitu 1910, lisaks finalist 1914. Võitis paarismängu 1906 koos Tony Wildingi ja 1911 Randolph Lycettiga.
««« 1941 Martti Eemil Lappalainen, Soome murdmaa- ja laskesuusataja (Mäntysova, Ida-Karjala - sünd. 11.04.1902 Liperi). Olümpiahõbe 1924 Chamonix's meeskondlikus patrullsuusatamises, osales ka 1928 ja 1932 (murdmaasuusatamises). Maailmameister 1934 Sollefteås teatesõidus ja pronks 18 km. Võitis 1928 teise mittenorralasena Holmenkollenis maratoni (esimene oli 1922 teine soomlane Anton Collin). Hukkus sõjaväljal.
««« 1964 Pietro Serantoni, Itaalia jalgpallur, poolkaitsja (Rooma - sünd. 11.12.1906 Veneetsia). Maailmameister 1938, mängis koondises kokku 17 kohtumist. Klubid: SSC Venezia, Milano Internazionale (1928-1934), Torino Juventus (1934-1936), AS Roma (1936-1940) ja Suzzara. Itaalia meister 1930 ja 1936.
««« 1969 Walter Charles Hagen, USA golfar (Traverse City, Michigan - sünd. 21.12.1892 Rochester, New York). Võitis karjääri jooksul 52 turniiri (sh. PGA Touril 45), sai majoritel kokku 11 esikohta, mis on kõigi aegade neljas tulemus Jack Nicklausi (18) ja Tiger Woodsi (14) järel. US Openi võitja 1914, 1919, British Openi võitja 1922 (esimese ameeriklasena), 1924, 1928, 1929, PGA meistrivõistluste parim 1921, 1924, 1925, 1926, 1927. The Mastersil jäi parimaks 11. koha jagamine 1936. Oli Ryder Cupi meeskonna kapten 6 korda ja mängis kaasa esimesel viiel korral (1927, 1929, 1931, 1933, 1935). Golfi Kuulsuse hallis 1974.
««« 1973 Albert François Cevert Goldenberg, Prantsusmaa autovõidusõitja (Watkins Glen, USA - sünd. 25.02.1944 Pariis). F1 autode MM-sarjas 1970-1973 kokku 46 starti, 1 esikoht (USA GP 1971), 13 korda esikolmikus ja 2 kiireimat ringi. Meeskond kogu karjääri jooksul Tyrrell. 1971 MM-sarja kolmas ja 1973 neljas. Le Mans'i 24 tunni sõidul teine koht 1972. Hukkus 1973. aasta MM-sarja viimase etapi laupäevahommikuses ajasõidus USA-s Watkins Glenis, samal rajal, kus sai kaks aastat varem oma ainsa GP-võidu. Isa oli juudi rahvusest Vene emigrant.
««« 1974 Helmuth Koinigg, Austria autovõidusõitja (Watkins Glen, New York - sünd. 03.11.1948 Viin). Osales turismiautode, väikevormelite ja sportautode võidusõitudel. 1974 debüteeris Austria GP-l Brabham-Fordiga F1 MM-sarjas, kuid ei kvalifitseerunud. Kanada GP-l sai Surteesi tiimis 10. koha, kuid hukkus USA GP-l Watkins Gleni rajal, kui tema autol purunes vedrustus ning see paiskus otse vastu rajaseina. Surm oli silmapilkne.
««« 1980 Jean Robic, Prantsusmaa jalgrattur (Claye-Souilly - sünd. 10.06.1921 Vouziers, Champagne-Ardenne). Tour de France'i võitja 1947, võttis liidri Pierre Brambilla vastu rünnaku ette viimasel etapil ning kindlustas endale esikoha. Rattakrossi maailmameister 1950. Sõitis elukutselisena 1943-1961, hukkus autoõnnetuses. Kandis alasti nahast peakaitset.
««« 2002 Claude Earl "Chuck" Rayner, Kanada jäähokimängija, väravavaht (sünd. 11.08.1920 Sutherland, Saskatchewan). Mängis NHL-is 9 hooaega New York Americansi ja New York Rangersi eest. Hart Memorial Trophy 1950, NHL-i teises meeskonnas 1949, 1950, 1951, NHL-i Tähtede mängus 1949-1951. Kuulsuse hallis 1973 (teise väravavahina, kelle karjääri kogubilanss jäi negatiivseks).
SÜNDMUSED
¤ 1901 asutati Tartus spordiring, millest hiljem kasvas välja spordiselts Aberg.
¤ 1928 võitis golfi 11. PGA meistrivõistlused Baltimore'is Leo Diegel.
¤ 1929 võitis golfi 12. PGA meistrivõistlused Los Angeleses Leo Diegel.
¤ 1934 võeti Käsipalliliidu esindajatekogu aastakoosolekul vastu otsus astuda rahvusvahelisse korvpalliliitu.
¤ 1935 otsustati asutada Eesti Kergejõustiku Liit.
¤ 1941 tähistati Tallinna spordielu uuestisündi jalgpallivõistlusega Kadriorus, kus 7000 pealtvaataja ees kohtusid Tallinna koondis ja Tallinna Rannakaitse komandandi meeskond. Pinev heitlus, mida kohtunikuna juhtis Oskar Koni, lõppes Tallinna koondise 4:2 võiduga. Publik koosnes suuremas osas Saksa sõjaväelastest.
¤ 1946 selgusid Tallinnas ENSV esimesed meistrid hipodroomisõidus. Võitjateks tulid Richard Tiik (250 cm3), Johannes Tomson (350 cm3), Erich Tomson (500 cm3) ja Karl Rinaldo (750 cm3).
¤ 1947 kaotas Eesti kergejõustikukoondis Tbilisis Gruusiale 111:130.
¤ 1962 peeti Torontos 16. NHL-i Tähtede mäng. NHL-i tähed alistasid Maple Leafsi 4:1.
¤ 1973 hukkus F1 MM-sarja viimasel etapil USA-s Watkins Gleni rajal prantslane François Cevert (Tyrrell).
¤ 1975 võitis Kiievi Dinamo UEFA superkarika, alistades kahe kohtumise summas Müncheni Bayerni 3:0.
¤ 1993 teatas Michael Jordan üllatuslikult oma korvpallurikarjääri lõpetamisest.
¤ 1995 pidas Colorodo Avalanche (endine Quebec Nordiques) oma esimeses mängu NHL-is, alistades Detroit Red Wingsi.
¤ 1999 krooniti sakslane Jan Ullrich maailmameistriks eraldistardist sõidus.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
