Paul Keres. Inimene, mõttehiiglane, eestluse sümbol. Aga ajastu ohver

Paul Keres, mõnegi arvates aegade suurim eestlane, tähistab täna Metsakalmistu iidses rahus suurt tähtpäeva. Meenutame malesaurust, kes ajaloo valedest ja valudest hoolimata tõusis legendi seisusse ja rahvusluse sümboliks.

Paul Kerese surmast on möödas neli kümnendit (ja pool aastat peale). Aga mõelgem hetkeks: mida me läinud sajandi suurkujuks valitud ja täna 100. sünniaastapäeva tähistavast malesaurusest teame? Kas uuel, kiirel ja moodsal ajal oskame piisavalt väärtustada seda, mida saavutas Keres, kes hoidis Eestit neli kümnendit maailmakaardil ja kes on teadaolevalt ainuke maletaja, kes trükitud kodumaa rahatähele – Keres ilutses teadupärast viiekroonisel paberrahal ja saab peagi ilutsema kaheeurosel mündil.

„50-aastased ja vanem põlvkond tajub tema tähendust eesti rahvale vähemalt rahuldavalt. Aga pigem hästi. 30-aastastele ja noorematele, iseseisva Eesti lastele, on Kerese suurus palju raskemini mõistetav. Neile on ta küllap lihtsalt üks kuulsatest ja unustamatutest nimedest, kelle konkreetne koht meie ajaloos, kultuuris ja spordis jääb häguseks.”