„Võttis ikka pisara silma. Võitled ja võitled, aga midagi ei ole parata, ikka tuleb. Aga kurbust polnud, need olid loomulikult rõõmupisarad," tunnistas lahkumisetendusel tosin minutit ründajana oma tundi oodanud Piiroja. Ta lisas muigelsui: „Juba Islandi hümni ajal muutusin nukraks, mõtlesin, et keegi on surnud."