Pohlakust peaministrini – Eesti sporti veavad mõjukad mehed
Aivar Pohlak hoiab kõiki niite peos
Aivar Pohlak, kes 20 aastaga ehitas peaaegu tühja koha pealt üles spordiala, mis nüüdseks on harrastajate arvult tõusnud Eesti populaarseimaks, ei vääri üksnes kohta mõjukate spordiinimeste esikümnes, vaid lausa selle eesotsas. Kuigi Pohlaku tegevus piirdub esialgu vaid jalgpalliga, on tema mõju Eesti spordile kaugelt laiem. Polegi mõtet üles lugeda Pohlaku jalgpallialast mõju: jalgpalliklubi Flora sünnist kuni koondise mulluse jõudmiseni EM-i play-off-ringi ning jalgpallistaadioni ehitamisest kuni grandioossete plaanideni tuua Eestisse 2024. aasta EM-finaalturniir. Visionääri ja teerajajana tuntud vutijuhi plaanid on pea alati teoks tehtud, mis on temast ja tema juhitavast vutiliidust teinud eeskuju kõigile Eesti spordialaliitudele.
Arvamusliider Pohlak ei hoia oma mõtteid vaka all ka siis, kui need puudutavad teisi spordialasid või Eesti elu erinevaid tahke. Tema sidemed Euroopa jalgpalliliidu UEFA ja maailma vuti katusorganisatsiooni FIFA-ga lubavad oletada, et lähiaastatel on Eesti jalgpall veelgi jõudsamalt kasvamas. Pohlaku kätte on koondunud haruldaselt laia võrgustiku otsad, kust viivad niidid poliitikasse, mõjukate spordijuhtideni meil ja mujal, ärimeeste tagatubadesse, vuti üleminekute raharohkesse maailma, kultuurimaastikule ja isegi ajakirjanduspõllule. Sestap ärgem imestagem, kui järgmise kümne aasta jooksul kerkib Eestisse uus vuti rahvusstaadion 30 000 pealtvaatajakohaga, Eesti mängib EM-il, mõni siinne klubi eurosarjas. Enam ei aja Pohlaku mõtted kedagi naerma.
Urmas Sõõrumaa toetab sporti kaks aastakümmet
Spordi suurtoetajatest kerkis kõige eredamalt esile Urmas Sõõrumaa, kes on oma ettevõtetega olnud eri sportlaste ja spordiklubide kõrval juba 1990. aastate keskpaigast – ajast, mil spordis oli raha väga vähe või ei olnud peaaegu üldse. Sõõrumaalt toetust saanud näiteks Kalevi korvpallimeeskond, Pärnu võrkpallimeeskond, Audentes, Gerd Kanter, Kaia Kanepi ja Aleksander Tammert, kui nimetada vaid eredamaid näiteid.
Sõõrumaa on osalenud 2001. aastast Eesti olümpiakomitee täitevkomitee töös, ta on kuulunud autospordi ja võrkpalliliidu juhatusse. Tema suur armastus on tennis ning 2007. aastast kureerib Sõõrumaa presidendina Eesti tenniseliidu tegemisi. Ta on valdkonna eest igati hästi seisnud: kõigele vaatamata on valminud uued väljakud, ala on prestiižikas ja tippudega kaetud.
Olümpiavõitja Erki Noole sportlikke saavutusi mäletavad kõik. Ka pärast karjääri lõppu on ta suutnud väga erinevates valdkondades omale nime teha ja suhteid luua. Juba 1990-ndate lõpus alustas tööd Noole kergejõustikukool, ta kuulub 2001. aastast EOK liikmete sekka, 2008. aastast täitevkomiteesse ja esindajate kogusse.
Praegune riigikogu liige Nool on 2005. aastast Euroopa olümpiakomitee sportlaskomisjoni aseesimees ja meditsiinikomisjoni liige. Aastatel 2007–2011 kuulus ta Euroopa kergejõustikuliidu arengukomiteesse ja 2011. aastast Euroopa kergejõustikuliidu nõukokku. Noole plaanid spordipoliitikas ei ole sugugi väiksemad kui staadionil – ka eeloleval nädalal peetavatel EOK valimistel on tema üks asepresidendi
kandidaate.
Vaatamata juba poolteist aastat väldanud Andrus Veerpalu dopingudraamale kuulub Mati Alaver kahtlemata kümne mõjukama Eesti sporditegelase sekka. Tema töötas välja kümmekonna aasta edukaima alaliidu, Eesti suusaliidu strateegia ja taktika.
Alaver on Reformierakonna asutajaliige, kel on mitte ainult lähedased, vaid ka töised suhted paljude Eesti ühiskonnas mõjukate poliitikute ja ärimeestega. Paljuski just tänu tema isiklikele suhetele jagasid suurettevõtted aastaid tippsuusatajatele väga heldelt toetust ja on jäänud ala juurde Veerpalu dopinguskandaalist hoolimata. Alaver on lisaks sellele, et tema käe all võitsid Eesti meessuusatajad aastatel 1999–2009 kaheksa suurvõistluste medalit, pannud aluse ka Eesti terviseradade projektile, tänu millele saavad suusarõõmu nautida palju rohkem inimesi, kui vaid käputäis tippsportlasi.
Spordivõistluste korralduse võiks jagada kahte ajajärku: enne Mati Lilliallikut ja pärast Mati Lilliallikut. Kergejõustiklase taustaga Lilliallik on suurima rahvaspordiürituse, SEB Tallinna Sügisjooksu algataja ja eestvedaja. Tema on suurima kommertsvõistluse, seni kergejõustiku Bigbank Kuldliiga nime kandnud sarja peakorraldaja. Samuti veab ta mitmeid väiksemaid sarju ja võistlusi.
Lilliallik tunnistas alles hiljuti, et kui ta sügisjooksu tosina aasta eest korraldama hakkas, unistas ta paarist tuhandest osavõtjast. Tänavu oli neid 17 000. Võib vaid oletada, kui palju peab nimetatud ürituste korraldaja kokku leppima ja suhteid sõlmima riigiametnikega, alaliitudega, rahameestega, omavalitsustega, vabatahtlikega, kellega iganes. Lillialliku mõju Eesti spordile on olnud enneolematult suur.
EOK-tandem Mart Siimann ja Toomas Tõnise
Eesti olümpiakomitee esiduo Mart Siimann ja Toomas Tõnise on juhtinud Eesti sporti pikalt. Siimann valiti EOK juhiks 2001. aastal, Tõnise on kogu taasiseseisvumisaja spordijuhtimise üks võtmekujusid. Just tema on hoidnud järjekindlalt kinni mudelist, mille järgi peaks arengud toimuma spordialaliitudes ja -klubides. Peasekretär on olnud üks saavutusspordi rahastamiskorralduse väljatöötajaid. Eelkõige Tõnise on mõjutanud seniseid EOK juhte hoidma valitud kurssi. Siimann endise peaministrina oli jällegi oma mees võimukoridorides.
Siim Sukles otsustas riigi raha üle
Uuel aastal uusi väljakutseid jahtiv kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles töötas oma postil kümme aastat. Suklese rolli spordi rahastamisel, aga ka spordipoliitika suuna määramisel on raske alahinnata. Samuti on just tema olnud vastutav projekti eest, et Eestimaal oleks piisavalt spordihooneid, staadione ja ujulaid. Praeguseks on võimalusi piisavalt, edasi tuleb mõelda, kuidas neid kõiki ratsionaalselt ka majandada.
Suklesega koos on mitmete ministrite soovid, kapriisid ja eelistused üle elanud ka spordiala asekantsler Tõnu Seil, kes tunneb samuti Eesti sporti läbi ja lõhki.
Marko Kaljuveer määrab rahva maitset
Eesti rahvusringhäälingu sporditoimetuse juhataja Marko Kaljuveer on mees, kes määrab suuresti Eesti televaatajate tugitoolispordiharjumused. Jalgpalli populaarsuse kasv Eestis on osalt kinni ka tema kindlas otsuses, et nii EM-i kui ka MM-i mängud peavad ETV-s näidatud saama. Suusatamist on ETV aastaid peaaegu religioosselt üle kandnud. Sügisesed korvpalli EM-valikmängud toodi täies mahus vaatajateni. Hiljuti on Kaia Kanepi ja Rein Taaramäe edu tuules tehtud otsused tuua Eesti vaatajateni tähtsad tennisemängud ja tulevast suvest alates Tour de France’i ülekanded.
Gerd Kanter lootusi ei peta
Ilmselt pole varsti Eestimaal kooli, kus kaheksakordne tiitlivõistluste medalist Gerd Kanter poleks käinud rääkimas, tutvustamas samme võiduni ja rõhutanud puhta spordi tähtsust. Kanter on mees, kes võib sisse astuda ükskõik millise Eesti riigitegelase või suurärimehe uksest ning tema ideed kuulatakse ära. Aga võib olla seisneb Gerdi kõige suurem mõjukus hoopis selles, et kui spordiaasta on kehv või konkreetne võistlus pole sujunud, on Eesti rahval mees, kellele alati loota. Ja tema üldjuhul juba lootusi ei peta.
Andrus Ansip näitab eeskuju
Britid valisid oma peaministri kõige mõjukamas sporditegelaseks. Kindlasti ei saa alahinnata ka enam kui seitse aastat Eesti riiki juhtinud Andrus Ansipi teeneid. Ühelt poolt sõltub spordiraha jagamisel väga palju just tema heakskiidust. Teisalt tuleb Ansipi auks öelda, et sporditegemine on see valdkond, kus ta ise eeskuju näitab. Peaminister sõidab aktiivselt nii ratta- kui ka suusamaratone ning hoiab end igapäevaselt kadestamisväärses vormis.
NIMEKIRI
Britid valisid esimeseks peaministri
Idee valida Eesti mõjukaim spordiinimene andis Suurbritannia ajaleht Sport Magazine, kes reastas oma riigi 50 meest ja naist.
Brittide kõige mõjukam sporditegelane on peaminister David Cameron, kellele järgnevad Inglismaa jalgpalli meistriliiga juht Richard Scudamore ja Sky telekanali juht Jeremy Darroch. Sportlastest mahtus nende tabelisse vaid tennise olümpiavõitja Andy Murray.
Brittide esikümme
1. David Cameron, peaminister
2. Richard Scudamore, Premier League’i tegevjuht
3. Jeremy Darroch, telekanali Sky tegevjuht
4. Šeik Mansour bin Zayed Al Nahyan, jalgpalliklubi Manchester City omanik
5. Bernie Ecclestone, vormelisarja turundusjuht
6. Sepp Blatter, rahvusvahelise jalgpalliliidu president
7. Andy Murray, tennisist, olümpiavõitja ja US Openi tänavune meister
8. Maria Miller, kultuuriminister
9. Barbara Slater, BBC Spordi juht
10. Roberto Mancini, Manchester City peatreener
