Reet Palm: edukad alad ei tohiks laineharjal mõnulema jääda
Konveier muudkui töötab. Eesti sõudmises on see häda, et uued tipud tulevad alatasa peale, vanad kipuvad ununema.
Nooremad spordihuvilised ei pruugi Reet Palmi enam mäletada. Äsja 50. sünnipäeva tähistanud tegus daam oli omal ajal MM-i pronksil, võitis N Liidu meistrivõistlustel kamaluga medaleid ja oli aastail 1978 ja 1979 Eesti parim naissportlane. „Miks nad peaksidki mäletama?” ei tee Reet Palm probleemi.
Palmi on sõudmine ümbritsenud maast-madalast. Ta kaks õde olid Tartus kõvad sõudjad. Ta on abielus tuntud sõudetreeneri Matti Killinguga ning on ise Pärnus Kalevi klubi treener ja spordikooli juht. Palm on ammust aega Eesti sõudeliidu juhatuses ja istub seniajani mõnikord paati, olles mitu korda tulnud veteranide maailmameistriks.
Killing omakorda veab Pärnus ka spordiseltsi Kalev. Koos peavad Palm ja Killing suvepealinnas omanikena külalistemaja, mis on sõudeklubi peasponsor.
Pärnu Kalevi klubi võidab Eesti noorte meistrivõistlustel tavaliselt 25 kullast 16 või 17. Treeneritena toimetavad seal lisaks Palmile-Killingule abielupaar Lutoškinid. Reet Palm võttis kätte ja läbis veel
mõni aasta tagasi Tartu ülikoolis magistriõppe.
Pärnu jõel, klubi paadisillas seisavad vanad veneaegsed Vihrid, millega treenerid õpilasi veele saadavad. „Meil on parem paat ka, aga seda hoiame ellingus, muidu virutavad ära,” kommenteerib Palm.
Üle jõe paistab sõudeklubi Pärnu majapidamine. Omaaegne Pärnu Dünamo ja Kalev on Eesti sõudmises ammu vägikaigast vedanud, tüli tuleb mõnikord kaldale kaasa. Kas praegu ka? „Vahel jah. Kuigi naabritel on praegu rasked ajad,” hindab Palm kergel toonil.
Kalevi klubi visiitkaardid on Euroopa meistriks tulnud Allar Raja ja Viljandist kasvanud sealse klubi liige Kaspar Taimsoo ning Kaisa Pajusalu, kes Palmi hinnangul „võidab veel tiitlivõistlusi”. Pool paar aastat tagasi laineid löönud kaheksapaadi meeskonda on Kalevist. Palmi enda praegune võimekam õpilane on Joosep Laos (17), kes kuulub Euroopa omavanuste paremikku.
Särasilmad innustavad
Palm ütleb, et Eesti sõudmises on praegu häbemata head ajad. „Treenerid teevad head tööd. Pea kõik sportlased, kes sõudmisse jäävad, jõuavad tippu. Meil on tippsõudjaid umbes sama palju kui Poolas, kus ometi on 40 miljonit elanikku,” analüüsib Palm.
Palmi ennast veetlevad treeneriameti juures laste särasilmad. „Need annavad jaksu ja teevad tuju heaks,” arvab Palm, kes pole nõus Põhjamaadest kostvate väidetega, et tänapäeva linnanoored ei viitsi raskete ja mahukat tööd nõudvate vastupidavusaladega tegelda.
„Meil on nii maalt kui ka linnast pärit noori, viimaseid rohkemgi. Sõudmisse tullakse hiljem, ka 13- või 14-aastaselt. Maatööga harjunud lapsed on alguses muidugi füüsiliselt tugevamad, hiljem see vahe tasandub,” kommenteerib Palm.
Pärnu treeneri meelest eristab temaaegseid ja praegusi noori eduvajadus. „Praegused noored on märksa rohkem edule orienteeritud. See saadakse ümbritsevast, kodust ja koolist. Õpilaste motivatsioon pole küsimus, nad tahavad võita.”
„Minu ajal pidi olema mingi tugev mõjur. Mina näiteks innustusin, kui vanem õde Mari hakkas medaleid koju tooma. Et ma olin kangesti kohusetruu, tuli ka edu. Sattusin noorteklassis liidu koondise huvivälja, need kogemused, mis ma sain alguses Aleksandr Berkutovilt, hiljem Boriss Aljošinilt, kuluvad praegugi ära. Eesti keskmise ja vanema põlve treenerid on enamasti tolleaegse kooli saanud, ühendanud selle teadmistega, mida pakub praegune maailma sõudmine. Ja on edukad,” osutab Palm, kes teab, et ükski kõrge lainehari ei jää püsima.
„Iga laine vajub madalaks. Eestis ei maksaks aladel, kus hästi läheb, mõnulema jääda, vaid valmistuda selleks, et uus tõus ette valmistada,” leiab Palm, kes korduvalt rõhutab, et keskne kuju on sportlane. „Treeneritel ja ametnikel on abistav roll, mida pole vaja üle tähtsustada.”
Valik Reet Palmi lühikesi kommentaare
Sõudeliidu president Rein Kilk
Kilk on Kilk. Õnneliku käega mees, kes sõudmist igal juhul elavdas. Alal ei valitse vaikelu, käib arutelu.
Jüri Jaanson
43-aastasena ei saa ta looduse vastu. Tal oleks õigem loobuda, sest temasugune natuur lööb kindlasti läbi. Ja sõudmisele saab ta kasulik olla.
Eestvedajad
Jüri Kurul vedas omal ajal Tartus asja. Praegu võiks Tartu palju agaram olla. Viljandi on hea, Pärnu tasemel. Narva on maha käimas.
Baasid
Sõudekanali probleem on suuresti kunstlik. Eesti sõudmine on tasemel ka ilma kanalita. Narva ehitati baas välja, kuid seis pole suurem asi.
Eluloolist
Reet Palm
Sündinud: 14. septembril 1959
Haridus: Tartu ülikool 2000, magistriõpe 2006
Treenerid: Inge Pind, NSV Liidu koondises Aleksandr Berkutov, Boriss Aljošin
Töö: Pärnu sõudeklubi Kalev treener, Pärnu Kalevi spordikooli direktor, Eesti sõudeliidu juhatuse liige
Saavutusi:
1978 MM-võistluste pronks neljapaadil;
1976-1986 N Liidu meistrivõistlustel 7 kulda, 3 hõbedat ja 1 pronksmedal eri paadiklassides;
15-kordne Eesti meister;
Eesti parim naissportlane 1978 ja 1979