Sten ja Asko Esna: libero koha loomine andis meile elu võimaluse
Kui ülemiselt riiulilt moosipurkide kättesaamiseks ei pea 186-sentimeetrine Sten Esna (25) ja temast kaks sentimeetrit lühem vend Asko Esna (21) kõrvalist abi paluma, siis võrkpalliplatsil on tegemist parajate jumbudega. Näiteks on Asko kahekäeblokk koondise pommitaja Argo Meresaare omast 40 sentimeetrit ehk kahe palli jagu madalam. Esnade õnneks on leiutatud spetsiaalse kaitsemängija ehk libero ametipost ning rõõmuga on nad võimalusest kinni haaranud.
Isa eeskujul võrkpalluriks
Kuna Sten on Askost neli aastat vanem, liikusid vellekesed lapsepõlvemaal Pärnus enamjaolt eri seltskondades. Eks väike-Asko üritas muidugi ka suuremate poiste kampa murda. Mõnikord võetigi. Nii mäletab poiste isa, kuidas Asko sai “suure poisi” Argo Meresaare kukil korvpalli rõngast sisse suruda. Teinekord lükati noorem aga kõrvale.
“Muidugi Sten kiusas mind ka!” möönab Asko. “Eks ikka omavahel võitlesime, tahtsin kiirem ja parem olla.” Ühtegi magusat võitu Askole esimese ropsuga meelde ei tule, küll aga kaotus. “Mängsime Steniga hoovi peal korvpalli. Muidugi ma kaotasin ja hakkasin nutma. Siis tuli isa mängima ja pärast nuttis juba Sten,” meenutab Asko ilmse mõnuga kaudset revansˇi. Kuid eeskujuks on vanem vend Askole paratamatult alati olnud.
“Ikka vanem ees ja noorem järel,” kinnitab ka pallurite isa Aivar Esna, kes on ise olnud tubli võrkpallur ja tegutseb praegugi kohtunikuna. Alguses proovisid poisid jalgpalli, siis tennist, lõpuks jäid isa eeskujul pidama võrkpalli juurde, esimeseks treeneriks, nagu isalgi, Johannes Noormägi.
“Sten viskas päevapealt reketi nurka. Treener süüdistanud teda, et ta lõhkus tahtlikult oma reketit,” meenutab isa, kuidas vahepeal kahte ala korraga harrastanud Sten lõpliku valiku tegi.
“Naabriks oli meil teenekas võrkpallitreener Helju Sutt ja juba väikestena võtsin poisid mängudele kaasa,” leiab isa, et asi läks oma loomulikku rada pidi. Nii saidki pojad kaasa armastuse mängu vastu, emalt – kes Kai Vooglaidi nime all tulnud mitmekordseks Eesti meistriks iluvõimlemises – libero’le vajaliku painduvuse ja koordinatsiooni.
Vennad kinnitavad kui ühest suust: kui kümmekond aastat tagasi poleks libero positsiooni loodud, oleksid nad praegu lühikese kasvu tõttu tõenäoliselt vaid harrastuspallurid.
“See on puhas võimalus meile!” lausub Sten, kes enne libero rolli juurutamist tegutses nii nurgaründajana kui ka sidemängijana. Muidugi on ka võimalus, et Esnad oleksid läbi löönud rannaliival. Nähti ju paaris Sten Esna - Rivo Vesik järeltulijaid vendadele Kaisidele, Askol on aga ette näidata Martti Rosenblatiga juunioride EM-ilt 9. koht.
“Olen selle peale ise päris palju mõelnud, aga usun, et libero’na on mul suuremad väljavaated,” mõtiskleb Sten. Kuid eks kaitsemängija rollil on oma miinused. Ei saa mängu enda peale võtta ega statistikalehel plusspunktidega särada.
“Vaimselt on see väga raske – ebaõnnestumisi pole võimalik heastada,” seletab Sten. Ja Asko täiendab: “Mõnikord, kui pall ei taha maha jääda, on küll tunne, et tahaks ise ka lüüa. Aga päris nii tõsine see pole olnud, et läheksin Avo (Selveri treener Avo Keel – toim) juurde ja paluksin tal end ründesse panna.”
Ka võrkpalliplatsil on Asko Steni jalajälgedes astunud. Esmalt võeti ta Stenist tühjaks jäänud kohale Pärnu ESS-is ja kui Sten Prantsusmaa meistriliigas heitlevasse Rennes’isse siirdus, edutas Keel Asko Selverisse.
“Olen oma võistkonnaga rahul, tänavu oleme endast tugevamaid alistanud,” kiidab teist aastat Prantsusmaal palliv Sten klubivalikut. Praegu on Prantsusmaal mängupaus ja Sten lihvib oskusi Selveri treeningutel. Rennes’iga ühineb ta pärast Eesti koondise olümpia valikturniiri.
Kumb on parem?
Arvestades Selveri tänavust edu eurosarjas, ei tohiks kurtmiseks põhjust olla ka Askol. “Meil on tõesti hea meeskond ja tasemel treenerid. Kuid järgmise aasta kohta ei tea ma midagi. Minu leping lõppeb selle hooajaga, olen kuulnud, et järgmisel aastal alustatakse uute noortega. Eks näis,” ei kiirusta Kreeka liigale mõtlev Asko sündmustest ette.
Kuid kumb vendadest on siiski palliplatsil osavam? “Kaitsemängus kindlasti mina. Servi vastuvõtu suhtes ei oska öelda. Olen Prantsusmaal enesekindlamaks muutunud, selleta pole platsil midagi teha. Mäletan täpselt, milline olin enne välismaale minekut,” hindab Sten.
Asko ei hakka vennale vastu vaidlema. “Aga vahe on vähenenud! Endal on muidugi raske öelda, peaks mõnelt kõrvalvaatajalt küsima,” pakub Asko.
Isa Aivar ei taha poiste oskusi kõrvutada, küll aga nõustub ta kirjeldama tundeid, kui Sten mängib Asko vastu. “Siis mul üks silm naerab ja teine nutab,” võtab ta tabavalt segased tunded kokku.
Selveri ründaja Keith Pupart on aga ühes kaitseliinis seisnud mõlema Esnaga, tema kinnitab Steni üleolekut. “Aga ega see vahe üüratu ole,” lausub Pupart pärast Selveri järjekordset treeningut, kus ta sai mõlema mehe oskustearsenaliga taas tutvuda. “Platsil on Asko emotsionaalsem – kisab ja möirgab rohkem. Mõnikord läheb see asja ette, teinekord keerab ta vindi üle ja ütleb natuke mõttetuid asju.”
kumb vendadest on...
•• ...vanematele rohkem muret teinud?
Sten: Arvan, et Asko. Ta põgenes juba lasteaiast ära.
Asko: Tõin jah kogu lasteaia rühma enda juurde mängima. Koolis meil eriti pahandusi ei olnud, kuna ema oli samas koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Iga puudumine oli talle kohe teada.
•• ...suurem hilineja?
A: Mina lähen pigem varem kohale – mulle ei meeldi hilinejad ega ka ise hilineda.
S: No ma võin selle tiitli endale võtta, kuna jäin täna Selveri trenni paar minutit hiljaks. Aga enne seda pole ma üks kolm-neli aastat mitte kordagi treeningule hilinenud.
•• ...parem piljardimängija?
S: Pakun, et mina, kuna olen rohkem mänginud.
A: Mul pole selles eriti kogemusi.
S: Mul on Pärnus sõpruskond, kes viidab tihti aega piljardiklubis Pool Kaheksa.
...suurem õllesõber?
S: Kui tihti sa jood, Asko?
A: Ei oskagi öelda. Nädala sees õlut ei joo, aga kuus paar korda pärast mängu kaks-kolm pudelit võtan.
S: No mul tuleb vist veidi rohkem, aga see oleneb nädalast. Talvel ja võistlushooajal ma õlut eriti ei joo, aga suvel palava ilmaga rannas – miks mitte.
