Tiit Sokk: koondise keskmängija peame tooma välismaalt

Eesti korvpallikoondise peatreeneriks nimetatud Tiit Sokk võtab sihikule meeskonna viimise EM-i finaalturniirile, kuid enne tuleb tõsta mängijate taset.

•• Millised on Eesti koondise lähemad eesmärgid?

Esiteks peame tõstma Eestis mängivate korvpallurite taset. Teiseks on vaja suurendada valikut, et võistkonnas tekiks sisemine konkurents. Kindlasti tuleb B-divisjonist välja rabeleda, kuid me ei tohi rutata. Olen alati pooldanud verevahetust, kuid kuna väärtustasime varem A-divisjoni liiga palju, polnud lihtne muudatusi teha. Taha­me kasvatada Eesti noortest korvpalluritest Euroliiga tasemel mängijaid, kellega jääksime kõrgseltskonda püsima ja jõuaksime kunagi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.

•• Klubides toimuvat te vist kontrollida ei saa. Kuidas kavatsete noorte treenimist suunata?

Saame kindlustada, et kõikide vanusegruppide koondistes aetakse ühist asja. Hakkame koostööd tegema ka noortekoondistega ja järelkasvu ettevalmistavate klubidega. Ootame, et arenguhuvilised pallurid meie plaanidega kaasa tuleksid. Koondis on kogu protsessis vaid üks, kuid väga oluline lüli.

••Tähendab see teie töökoormuse kasvu?

Jah, kindlasti. Kuid minu tööks konkreetselt jääb siiski rahvuskoondise ettevalmistamine. Noortekoondistega tegeleb Indrek Ruut. Treenerite ring, kellega koostööd teeme, laieneb veelgi.  

•• Euroopa korvpallikoondistes näeme juba kodustatud välismaalasi. Kas kavatsete ka Eestisse tuua 16–18-aastaseid korvpallureid, et neist koondisele abijõudu koolitada?

Pean kurbusega nentima, et ühtegi tasemel keskmängijat meil endal ei ole ega näe ka noortest tulemas. Seega peame seda paraku tegema. Minu nägemuse järgi tuleks k­odustada üks-kaks noormängijat, kellest poleks kasu mitte ainult koondisele, vaid ka klubidele ja kogu Eesti korvpallile.

•• Mis aastal tõuseb Eesti mudaliigast ehk EM-i B-divisjonist kõrgemale?

See oleneb väga paljudest asjadest. Sõltub, kui paljud mängijatest on valmis meie plaanidega kaasa tulema. Õpime eelmiste aastate vigadest, mis tähendab, et tuleb leida seltskond, kes on nõus suvel vabast ajast tööd tegema ning kõrgemaid eesmärke seadma. Pole välistatud, et praegused tipud võivad võistkonnast välja jääda. Nimekirja pole veel koostatud, meestel on aega neli kuud end tõestada.

•• Mõnigi korvpallur kutsus teie eelmise ametiaja treeninguid surmalaagriteks. Kas hoiate oma ranget joont edasi?

Ma ei tea, kes nii ütles, kuid tegelikult oli meil täiesti tavaline laager. Kui üks kuu tugevasti treenida, on kümme kuud kergem. Pärast hooaja lõppu saavad kõik puhata, aga liiga palju ei saa ka puhkamisest mõnu tunda.

Eluloolist

Tiit Sokk

treener

•• Sündinud 15. novembril 1964

•• Alustab 2010. aastal nelja-aastast tööd Eesti korvpallikoondise peatreenerina (leping 2 + 2 aastat).

•• Koondise abitreenerid on Indrek Ruut ja Alar Varrak, neljanda abilisega käivad läbirääkimised.

•• Töötas koondise peatreenerina 2005–2007.

•• Korvpallurina võitis 1988 Soulis olümpiakulla, 1986 ja 1990 MM-il hõbeda.

•• Klubid: Tallinna Kalev (1981-1984, 1986-1992, 1996-1997), Moskva Dinamo 1984-1986), Ateena Panathinaikos (1992-1996), Saloniki Aris (1997-1998).

•• Perekond: abielus, pojad Tanel Sokk ja Sten Sokk.