Mullu 28. septembril teavitas kultuuriministeerium avalikkust, et spordi asekantsler Tõnu Seil rikkus eetikareegleid ja korruptsioonivastases seaduses toodud toimingupiiranguid, saades spordikoolituse ja -teabe sihtasutuselt lisatasu ülesannete eest, mida tal tulnuks teha oma 3400 euro suuruse põhipalga eest. Tegu kahetsenud Seil esitas lahkumisavalduse, mille minister Indrek Saar rahuldas. Kõik näis lihtne ja loogiline.

21. jaanuaril selgus, et Seil on nende kaheksa hulgas, kellele määrati kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia. Selgitus kõlas: „Pikaajaline spordijuht: Tõnu Seil – kirglik harrastussportlane, kes juhtis ja suunas kultuuriministeeriumis 15 aastat Eesti spordielu.” Nüüd tundus äkki kõik kummaline ja ebaloogiline. Püüame „Püha Tõnu kiusamise” segast ja nüansirohket lõngakera veidi harutada.