Treener: kardan, et ala arengu jaoks läheb see medal kaotsi

Mart Seimi treenerist isa Alar Seimi sõnul ongi plaan tehtud nii, et tõstja oleks võimete tipul 25–30 aasta vanuselt.

Täpselt 25-aastaselt teeniski Mart esimese MM-pronksi.

Poeg on isa lootusi vist isegi juba ületanud?

Eks seadsimegi kõrged sihid. Harjutasime kogu aeg mõttega, et ta oleks tipus 25–30-aastaselt. Nüüd peakski ta olema sellel tasemel, kus on.

Kas võib öelda, et oled poja kaudu ellu viinud unistusi, mis endal täitmata jäid?

Minu puhul oli nii, et viimase tähtsa juunioride klassi võistluse eel jäin haigeks ja kaotasin võitjale 12 kiloga. Aga Nõukogude Liidu koondisse saamiseks pidi olema juba juunioride hulgas hea ja välja võistlema pääses ju ainult liidu koondisega. (Alar Seim tuli kahevõistluses neljakordseks Eesti meistriks, peale selle on tal kuus tiitlit üksiktõstetes, tema rekordid on 165 ja 227,5 kg – M. R.) Mardiga oleme saanud pikemalt sihte seada, teha õiges vanuses õigeid tulemusi.

Kui palju aitab medal kaasa Eesti tõstespordi arengule, mis on aastaid olnud vaeslapse rollis?

Jah, kui siin Ameerikas on 25 000 harrastajat, siis meil sadakond, neistki pooled veteranid. Kardan, et ala arengu mõttes läheb see medal kaotsi. Kui tekibki noori, kes tahaksid tõstmisega tegelema hakata, siis pole ju harjutamiseks eriti kohti ega juhendajaid.

Kas medalipidu tuleb?

Vaevalt. Mart jättis enne maailmameistrivõistlusi ka oma 25. sünnipäeva pidamata. Pereringis istume ikka, põhjust ju on.