“Trumani” suurim trump on Ricardo Darín, Argentina ehk isegi kõige kuulsam kinostaar, kes kehastab filmi peategelast Juliáni - Madridis elavat näitlejat. Juliánile saabub külla tema Kanadas elav sõber Tomás (Almodóvari filmidest tuttav Javier Cámara). Sõbra külaskäik on ühtlasi hüvastijätt, sest Julián on raskelt haige ja raviga edasi minna ei plaani. Mehed peavad nelja ühise päeva jooksu ära korraldama hulga asju, mis enne lahkumist korraldamist tahavad - alates kurvasilmsele vanale koerale Trumanile uue pere leidmisest kuni matuseplaanideni välja. Kurbnaljaka teekonna käigus püüab Julián kohaneda uue asjade seisuga, sest kunagisest kenast esimesest armastajast ja mõtlematust südametemurdjast on saanud vana haige mees, kes üht-teist isegi kahetsema on hakanud. Kuid ei mingit üleliigset draamat, oma viimase vaatuse tahab ta ise lavastada. “Iga inimene sureb nii nagu oskab,” kommenteerib ta ise oma käike, suheteklaarimisi ja otsuseid. Juliáni aval suhtlusviis, julgus ja huumorimeel sedavõrd keerulises olukorras panevad Tomáse end üsna ebamugavalt tundma, sest ka tema on sunnitud iseendaga silmitsi seisma ja nii mõneski asjas tunnistama, et surev sõber on rohkem elus kui ta ise.

“Truman” on targalt tehtud efektiivne film, mille sünget, aga elulist teemat käsitletakse helgelt, tragikoomiliselt ja kohati ka parasjagu mõrudalt. Suutes vältida suuremaid klišeekarisid ja sentimentaalsust suudab režissöör Cesc Gay rääkida oma tõelise sõpruse loo rahulikult ja pöörates tundlikult tähelepanu väikestele ilusatele pisiasjadele.

Alates 15. juulist kinos Artis.