1998. aastal alustatud Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring ELIKTU on isegi maailma mastaabis silmapaistev. Andmeid kogutakse nii laste füüsilise ja vaimse tervise, riskeeriva käitumise, toitumise, liikumisharjumuste, psühhosotsiaalse heaolu kui ka isiksuseomaduste kohta.

Andmete kogumise käigus tehakse iga lapsega ära suur töö. Peale selle, et laps vastab küsimustikele ja teeb vaimsete võimete testi, vaadeldakse ka kõikvõimalikke näitajaid. 25-aastaselt läbisid uuritavad ka kliinilise struktureeritud intervjuu, mis selgitab välja, kas on ilmnenud psühhiaatrilisi haigusi.

Võime järeldada, et geenide mõju sõltub sellest, millises seltskonnas sa oled sündinud.

„Meid huvitab, kuidas mõjutavad laste käitumist ja tervist nii vanematelt päritud geenid kui ka kodune keskkond,” märgib uuringu juht, Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro. „Seetõttu võtsime ette nii keerulise asja, et hakkasime 2011. aastal üles otsima ka uuringutes osalenud laste isasid-emasid. Neid on meil nüüdseks 1410 – just lisandus üks pere.”

Alkohol üha nooremate seas

17 aastat tagasi leiti uuringusse kutsutud 3. ja 9. klassi lapsed Tartu linna ja maakonna koolidest juhuvalimiga. Kutsutuist nõustus uuringus osalema 80%, kokku saadi 1176 uuritavat. „Tavalised Eesti lapsed. Ka mu enda laps sattus puhtjuhuslikult valimisse,” ütleb prof Harro.

Miks just üheksa- ja 15-aastased? Sest üheksa-aastased hakkavad kohe puberteediikka jõudma ja 15-aastased sealt väljuma. Nende eagruppide puhul on muutused kõige kiiremad ja märgatavamad.

Praeguseks on ELIKTU tulemusi kasutades kaitstud kaheksa doktorikraadi ja avaldatud maailma teadusajakirjades aukartust äratav hulk artikleid. Üks põnevamaid avastusi on, et siirdeühiskonnas muutub alkoholi tarvitamine sõltuvalt inimeste geenivariantidest.

Nimelt uuriti, millal lapsed alustavad alkoholi joomist, ja võrreldi kaht sünnikohorti. Vanem uuritavate kohort on sündinud aastatel 1982–1983, noorem 1988–1989.

1989. aastal sündinutele on 1990ndate siirdeperiood n-ö kriitiline ajaaken.

1982–1983 sündinud poisid alustasid alkoholi joomist ligikaudu 14-aastaselt. Doktorant Mariliis Vaht näitas, et noorema kohordi poisid proovisid seevastu alkoholi keskmiselt juba 12.–13. eluaasta vahel. Vahe on peaaegu poolteist aastat nagu ka veidi hiljem alustanud tüdrukutel. Muutus toimus kõigest kuue aasta jooksul. Muuseas, kõige nooremad alkoholi proovijad olid kaheksa- ja üheksa-aastased.

„Käitumist määrab suuresti sotsiaal-majanduslik ja psühhosotsiaalne keskkond,” nendib uurimisprojekti vastutav täitja, tervise arengu instituudi (TAI) teadusdirektor Toomas Veidebaum. „Ilmselt on alkoholi tarvitamise algusega seotud ka ühiskonna hoiakud, mis on leebemaks muutunud. Arvestada tuleb ka sugulise küpsemise aja langusega: puberteet saabub üha sagedamini varem kui enne.”

Tundlikuma genotüübi mõju

Ent see pole kõik, mängu tulevad ka geenid. „Kõige põnevam tulemus on, et uurimus näitab genotüübi ja sünniaja koosmõju alkoholi tarvitamise alustamisel. Leidsime, et mitmel geenil on sellega seos. Seni avaldasime tulemusi serotoniini transporteri geeni kohta,” selgitab Harro.

Ühe selle geeni variandi puhul on inimese mandelkeha tundlikum. „Selle geenivariandiga inimesed reageerivad ärevust ja hirmu tekitavatele stiimulitele tugevamini, sh tarvitavad keskmiselt rohkem alkoholi. Ent nad reageerivad tugevamini ka heale keskkonnale, mis annab neile hoopis eelise. Nad on keskkonnale tundlikumad,” kirjeldab Harro.Vanema kohordi (snd 1982–1983) tüdrukud, kellel on mandelkeha tundlikumaks muutev genotüüp, proovisid alkoholi oma eagrupi viimastena. Tähelepanu äratab see, et sama genotüübiga noorema kohordi tüdrukud alustasid alkoholi proovimist kuus aastat hiljem esimestena, isegi varem kui poisid.

Inimesed, kelle mandelkeha (pildil punane) on tundlikum, reageerivad ärevust ja hirmu tekitavatele stiimulitele tugevamini.  Ent nad reageerivad tugevamini ka heale keskkonnale . Siis annab see neile hoopis eelise.

„See genotüüp kuulub riski või haavatavuse genotüüpide hulka. Alkoholi tarbimine on selle genotüübiga soospetsiifiline ja mõju avaldub rohkem tüdrukute puhul. Alkoholiga alustamise vahe on peaaegu kolm aastat ehk kolm kooliklassi. Ja see on siirdeühiskonna efekt. Nende noorte elu on teatud mõttes aheldatud sünniaasta külge – 1990-ndatel toimus ühiskonnas väga järsk muutus,” räägib Harro.

Alkoholi tarvitamine siirdeühiskonnas muutub sõltuvalt inimeste geenivariantidest.

Teisisõnu, 1989. aastal sündinutele on 1990-ndate siirdeperiood n-ö kriitiline ajaaken. Kõnealuse geenivariandiga tüdrukud olid siirdeühiskonna muutuste ees haavatavamad ja seetõttu alustasid alkoholi joomist märgatavalt varem. „Võime järeldada, et geenide mõju sõltub sellest, millises seltskonnas sa sündisid,” nendib Harro.

Hindamatu andmekogum

ELIKTU aastatega kogutud andmestik on mitmel põhjusel hindamatu väärtusega. „Valimi suurust arvestades on tegemist väga esindusliku uuringuga,” ütleb uurimisprojekti vastutav täitja Toomas Veidebaum. „Meie kolleegid mujalt maailmast imestavad, kuidas meil on õnnestunud nii suurt hulka osalejaid nii pikalt uuringus hoida.” Uuringu tegijad näevad selleks ka vaeva: osa uuritavaid töötab praegu juba Soomes ja et nemadki Eestisse saada, makstakse kinni sõidukulud. Samuti püütakse hoida uuritavatega ühendust üle maailma – mõnedki on otsaga juba Austraaliasse jõudnud. „See osa uuringust on üsna kallis,” ütleb Veidebaum. „Et uurimus jätkuks, on meid toetanud ka Euroopa Liit ja programmi TerVE raames Eesti teadusagentuur,” lisab ta.

Mitmesuguseid uuringuid on tehtud ja tehakse ka edaspidi mujal maailmas, aga ELIKTU on pühendatud Eesti lastele just siin ja praegu.

„Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria,” ütleb Harro. Peale olukorra kaardistamise on uurijate eesmärk saadud andmete põhjal välja töötada ka sekkumiskavad.