Juba mõnda aega kestab tervise arengu instituudi teavituskampaania „Mees peab olema viljakas”. Järgmisel aastal 70-aastaseks saav keevitajana leiba teeniv Ivo ütleb kohe, et teda see kampaania ei mõjuta. „Mina söön ikka oma tahtmist mööda. Õigem oleks ehk öelda, et ma kuulan oma keha soove. Kui see ikka ütleb, et füüsilise töö tegemiseks on vaja kõht sealiha täis vitsutada, siis seda ma usun, ja ei nosi vaid kurki-tomatit.” Ivo märgib, et tema pole elu jooksul toidutaldrikul olevale juurviljale või rohelisele salatile eriti tähelepanu pööranud. „Iga inimene on erinev. Mõni mees saab ehk salatilehtedest ning juur- ja puuviljadest kõhu täis, aga mina mitte. Tervis on mul korras, kolesterooli ja vererõhu näitajad samuti. Miks ma peaksin siis oma toitumisharjumusi muutma? Ei näe mõtet.” Ivo tunnistab, et elukaaslane sunnib teda siiski rohkem värsket puu- ja köögivilja sööma. Vahel sigineb sellest isegi väike riid majja. „Aga mina ei taha süüa nii nagu tema, ja ei söö ka. Eks ma ikka lõigun võileivale värsket tomatit ja salatiks peeti, meelsasti söön ka kõrvitsasalatit. Aga et iga päev puu- ja köögiviljad minu toidumenüüs oleksid, seda ma küll öelda ei saa.”
