Hommikul on lihtne ärgata? Selge, kohe keeratakse kella

 (48)

Eve Kallaste
Eve KallastePriit Simson

Kolme lapse emana tean hästi, missugune vaev on lapsi kevadel varahommikul voodist välja saada. Üldine kooliväsimus kurnab, nad ei taha ärgata. Tunnevad, et on haigeks jäänud. Ütlevad, et esimene tund on vaba, sätivad oma arstilkäigud kella üheksaks... Ja siis saabub imeline kevadine nädal, kui kõik saavad kenasti maast lahti, on hommikul heas tujus ega torma ja varajased toimetused saavad stressita tehtud. Ühesõnaga: lapsed alustavad päeva hoopis teise tundega. See energia ja rõõmsameelsus ei saada üksnes hommikut, vaid tervet päeva. Selline normaalne elu kestab umbes nädala. Ja siis keeratakse kella ja kõik on endine. Miks me nii teeme?

LP terviserubriigis räägib kellakeeramisest ja selle tagajärgedest Eesti unemeditsiini seltsi president Heisl Vaher. Ta ütleb, et kellaga trikitamisele tuleks lõpp teha, sest loomuliku unerütmi lõhkumine teeb inimesele üksnes kahju. Aga kuni midagi pole muutunud, võib päeva paremaks alustamiseks rakendada terviseentusiast Siim Mesipuu hommikurutiini soovitusi. Endokrinoloog Marju Past räägib persooniloos faktoritest, mis meie tervist elu jooksul mõjutavad. Kõikidele keskealistele on see lugu tungivalt soovituslik. See võtab pingeid maha ja vähendab muretsemist, pärast lugemist võid tunda, et sinu pabin on olnud asjatu või vastupidi – vajad kohe arsti konsultatsiooni. Vello Vaher tunneb end ka kuldses keskeas ülihästi. Tema hommikusöögiharjumused on mõneti üllatavad ja võib julgelt lisada Siimu hommikurutiini soovitustele. Soovin sulle tegusaid, erksaid ja inspireerivaid hommikuid, hea LP lugeja!

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare