Kergeid pühi!

See, kes me oleme, sõltub suuresti sellest, mida me mõtleme. Tänapäeval arvatakse järjest rohkem, et meie olemus sõltub sellest, mida sööme. Sõna „toitumisteraapia” pole veel eriti tuntud, kuid seda teame küll, et toit ja meeleolu on omavahel seotud. Kas see tähendab, et raske ja madala taeva all nii harjumuspäraseks saanud raske toit käib käsikäes eestlaste raskemeelsusega? Et midagi on meie toidulaualt puudu ja see tekitab hea enesetunde defitsiidi? Ja vastupidi, tarbime liiga palju midagi, mis soodustab depressiooni? Tegelikult saame enda puhul päris hästi jälgida, kas ja kuivõrd meie toitumine meeleolu mõjutab. Tuleb ainult vaevaks võtta. Tänase terviserubriigi avaloos räägib toitumisekspert Ann Jõeleht, kuidas sobivat toitu valides oma meeleolu helgemaks muuta. Kas teadsite, et meeleolulanguse, unetuse ja ärevuse taga võib olla magneesiumipuudus? Ja et tujumuutused võivad olla seotud veresuhkru taseme kõikumisega? Ning inimestel, kelle toit ei sisalda trüptofaani, arenevad depressiooni sümptomid välja lausa paari tunni jooksul? Loo autor tutvustab toiduaineid, mis sisaldavad kõike seda, mida on hea enesetunde suurendamiseks vaja.

Mida panna jõululauale, nii et see hoiaks üleval meeleolu, kuid ei laseks tekkida liigsetel kilodel? Pühadeaja toitumisest kirjutab Erik Orgu, kes ise n-ö jõuluaegse söömisorgiaga kaasa minna ei kavatse. Milleks on vaja, et pärast traditsioonilise rasvase prae ja verivorstide söömist läheb su enesetunne traditsiooniliselt raskemeelseks ja sul on niru olla nii vaimselt kui ka füüsiliselt? Mõned pöörduvad ülesöömise tõttu lausa arsti poole. Miks me seda endale teeme?

Kerget ja helget pühadeaega!