Kortsus, aga väga hinnaline pakend

 (12)

Eve Kallaste
Eve KallastePriit Simson

Igatsetakse küll igavest noorust, kuid elu näitab, et tegelikult saame hoopis pika vanaduspõlve. Vähesed jälgivad oma vananemist teadlikkuse ja uudishimuga. Aga tasuks. Sest kui meie eluiga tänu paremale elukvaliteedile, meditsiini arengule ja kvaliteetsemale toidule järjest pikemaks venib, on aeg õppida aastate lisandumist boonusena võtma. Sel teel on parim kodumaine giid 63-aastane õppejõud, kommunikatsioonispetsialist ja kirjanik Aune Past. Tema lugu paneb mõtlema, et siis, kui keha hakkab tasapisi närtsima, võibki just vaimne pool eriti rikkalikult õitsele lüüa. Ent üksnes juhul, kui me pole noorelt ega ka keskeas – kui kasutada Aune fraasi – vaimselt diivanile lösutama jäänud. Sest muretsemine, minevikus rippumine ja tuleviku pelgamine on see, mis teeb vanaks. Aune ei eita, et vananeda võib olla raske. Aga tihtilugu pole enda lisanduvatest aastatest teadlik olemine nii raske kui see, et vanemad jäävad vanaks. See on lastele väga kurvastav ja suur vastutus.

Kui me vaid suudaksime paremini hallata meie põlvkonnale nii iseloomulikku sisemist süütunnet ja soovi teiste silmis kogu aeg üha tublim olla ning õppida endasse rohkem elurõõmu lubama. Pole ju sugugi ilmvõimatu, et kui mitte meist, siis meie lastest saab põlvkond, kes julgeb seeniori-
põlve tõeliselt nautida. Aga selleks tuleb lastele juba praegu näidata, et elu pakub erakordselt palju igas eas. See teadmine on suur kingitus, olgugi et pisut kortsuliselt pakendatud. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare