Metsa poole rahvas
Uskumuse, et loodusest tuleb meie jaks, tervis ja inspiratsioon, on ilu- ja tervisetööstus juba ammu enda ree ette rakendanud. Mudavannid, soolasaunad, vetikamaskid, linnulaulu- ja merekohinateraapiad on kuum kaup. Õnneks pole eestlased loodusest päris võõrandunud ja metsaskäik on meie jaoks loomulik.
Näib, et nädalavahetustel jagunetaksegi pooleks – üks osa inimesi võtab suuna kaubanduskeskusse ja teine loodusesse. Oleme sisimas korilased ja jahipidajad, nii et metsa asemel poodi saagi järele minek tundub normaalse käitumisena.
Kui eestlane lihtsalt niisama metsa läheb, ei tähenda see sugugi, et ta on vähe metsa poole. Vastupidi, metsaminek võib segiminekust päästa. Mida me metsast otsime ja kuidas seal ennast ravimas käime, sellest räägib Valdur Mikita LP terviserubriigi avaloos.Loodusega kontaktis olevad eestlased käivadki endale n-ö korviga metsast tervist toomas. Mikitaga vesteldes tundus mulle, et poleks ime, kui spaadesse ilmuksid peagi soolasaunade kõrvale tervendavad looduskambrikesed, kus lõhnavad kõverad männipuud ja sammaldunud kivianumas loksub laukavesi. See võib peagi olla igapäevane loodusteraapia.
Maarjamaal oleme omadega pisut metsas olnud ja vahest just seetõttu ongi moodsa maailma (tervise)hädad meieni viivitusega jõudnud. Nüüd peame hoolt kandma, et need ei süveneks. Oluline on anda lastele edasi Valdur Mikita veendumust, et mets on eestlaste vaimse tervise hoidja ja kuni meil on metsa, on meis nii talupojatarkust kui ka müstilist tunnetust, mis meid rahvana õigel rajal hoiavad.
