Teadlased avastasid, et vanemate isade lastel diagnoositi tihemini psüühilisi häireid, näiteks autismi, psühhoosi, tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häiret (ADHD), skisofreeniat. Samuti täheldati uuringutulemustes vanemate isade laste hulgas rohkem suitsiidikatseid ja sõltuvusi.

Laste psüühilised häired mõjutasid ka õpitulemusi, mis omakorda viisid halvemate hinneteni 15. eluaastal ning haridusele pühendati kokkuvõttes vähem aastaid.

"Olime šokis, kui nägime võrdlusi," ütles Brian D'Onofrio, teadustöö autor Indiana ülikoolist, USA-s. Kuid ta lisas, et on võimatu täielikult tõestada, et isade vanus oli ainuke probleemide allikas.

Teadlased on ka varem tõmmanud parallele isade vanuse ja laste kognitiivsete võimete ja tervise vahel, kuid see uuring näitab, et riskid võivad olla suuremad, kui eelnevalt arvatud. Suurenenud vaimse tervise probleemide risk võib olla tingitud geneetilistest mutatsioonidest, mis aja jooksul spermas toimuvad meeste vananedes.

Teadlased Indiana ülikoolis ja Karolinska instituudis Stockholmis uurisid üle 2,6 miljoni beebi (üle 1,4 miljoni mehe lapsed) meditsiinilisi andmeid ja koolitulemusi. Uuringugrupp moodustas peaaegu 90% Rootsis sündinud beebidest ajavahemikus 1973 - 2001.

Meditsiini- ja haridusandmeid kasutades joondasid teadlased psüühiliste häirete diagnoosid ja koolisaavutused ning võrdlesid neid erinevates vanustes isadele sündinud lastega.

Arvud rääkisid keeruka loo: tervist ja õpitulemusi võrreldi kõikide laste puhul ning lisaks võeti arvesse ka vanemate haridust, pere ajalugu psühhiaatriliste haigustega. Isade vanus mängis üsna väikest rolli, välja arvatud bipolaarse häire puhul, kus vanemate isade lastel esines seda rohkem. Kuid teadlased läksid uuringutega edasi ning võrdlesid tervist ja õpitulemusi õdede-vendade vahel, et vähendada perekondadevahelisi erinevusi. Selle analüüsi tulemus näitas silmatorkavat seost isade vanuse ja laste vaimse tervise ning õpitulemuste vahel.

Uuringutulemuste kohaselt on üle 45-aastaste isade lapsed 3,5 korda tõenäolisemalt autistlikud, neil on kaks korda suurem risk psühhootilistele häiretele nagu suitsiidsed kalduvused ja narkootikumide küüsi langemine. Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire risk oli vanemate isade lastel 13 korda suurem. Alla 1% lastest, kes sündisid alla 45-aastastele isadele, oli bipolaarne häire ning see arv tõusis 14 protsendini nende õdedel-vendadel kui isa vanus oli üle 45. Mitmel juhul tõusis psüühiliste häirete tõenäosus koos isa vanuse kasvuga.

Isade vanuse mõju akadeemilistele saavutustele ei olnud niivõrd dramaatiline. Vanemate isade laste risk halvemateks tulemusteks koolis 15. eluaastal oli 60% kõrgem. Samuti oli 70% tõenäolisem, et nad veetsid hariduses vähem kui kümme aastat.

Uuringutulemused avaldati teadusajakirjas JAMA Psychiatry.