Tõsisest traumast esimese silmapilgutuseni – milline on kunstlikus koomas viibimise kogemus?
Eesti anestesioloogid kinnitavad, et kunstlik kooma ehk narkoos on meie meditsiinis tavapärane. Igal aastal viiakse kunstlikusse koomasse umbes 2000–4000 patsienti.
Pole just tavaline, et rahvusvahelise uudisekünnise ületab kellegi silmapilgutus. Aga just sellise pealkirjaga uudiseid edastas meedia pärast umbes kuu aja pikkust pingsat ootamist. Aasta viimastel päevadel suusaõnnetuse tõttu ränga ajutrauma saanud vormelipiloot Michael Schumacher hakkas kunstlikust koomast ärkama ja silmapilgutus andis sellest kõnekalt märku.
Eesti arstide sõnul pole kunstliku kooma rakendamises patsiendi ravis midagi ebatavalist. See, mida avalikkuses valdavalt kunstlikuks koomaks nimetatakse, on meditsiinimaailmas teatud pigem kui narkoos või anesteesia. Eesti anestesioloogide seltsi esimees ja Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) anestesioloog Indrek Rätsep selgitas, et kunstlik kooma on ravimitega esile kutsutud seisund, mille puhul on eesmärk vähendada aju ainevahetust. Sõna „kunstlik” viitab sellele, et kooma on tagasi pööratav.
