Vähiravi ootab riiklikku jätkustrateegiat

Kaheksa aastat kestnud vähistrateegia sai läbi, uue strateegia kohta veel kokkuleppeid pole.

2007. aastal, kui sotsiaalminister kinnitas „Riikliku vähistrateegia aastateks 2007−2015”, märkisid koostajad dokumendis, et Eesti vajab väga läbimõeldud riiklikku vähistrateegiat. Peapõhjuseks nimetati üha halvenevat olukorda ehk haigestumuse suurenemist. Samuti polnud senised piiratud ulatusega abinõud andnud oodatud tulemusi, vähki haigestumust ja suremust vähendanud ega vähihaigete eluiga pikendanud.

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere sõnul on vähiprogrammid ehk vähistrateegiad väga tähtsad riiklikud dokumendid, millega arenenud riigid koordineerivad ja osalt ka rahastavad kogu vähiennetust, vähi varast avastamist, multimodaalset vähiravi ning vähihaigete toetus- ja taastusravi ehk palliatiivravi. „Need programmid aitavad tervetel vähki haigestumist vältida või vähi teket edasi lükata ja vähiga patsientidel saada tõenduspõhist rahvusvahelistele ravijuhistele vastavat multimodaalset vähiravi ning igakülgset toetus- ja taastusravi. Nende programmide efektiivse rakendamise tulemusena on pikemas perspektiivis võimalik vähihaigete elulemust oluliselt pikendada, nende elukvaliteeti parandada ja ka vähisuremust vähendada,” selgitas Valvere.