10 000 kilomeetrit läbi Venemaa võlumaailma. Esimene lugu
Sotši lennujaam Adleris võtab mind vastu veel tõelise suveilmaga – õhk 25, merevesi 22 kraadi. Kuna lennukid maanduvad Adlerisse Musta mere poolt, siis on ülevalt hästi näha, et rannad on vaatamata sügisele veel rahvast täis.
Lennukist väljumist oodates üllatab stjuardessi teadaanne: „Meie lennuki päästevestid on kõik varustatud kiibiga. Palun ärge võtke neid kaasa, te ei saa neid lennukist välja toimetada!”
Kas tõesti on keegi lennukist lahkudes päästevesti kotti surunud? Esimest korda kuulen Venemaal sellist asja.
Millegipärast tuleb meelde Moskva ühe tuntuma politoloogi Gleb Pavlovski hiljutine arutlus teemal „Dmitri Medvedev ja tema võitlus korruptsiooni, alt-käemaksude vastu”. Pavlovski: „Põhimõtteliselt pole asi keeruline, tuleb lihtsalt Venemaa elanikud õpetada mitte varastama...” Geniaalne ju!
Adler asub Sotši keskusest mõnikümmend kilomeetrit eemal, kuid just Adlerist saab 2014. aasta taliolümpiamängude üks kahest peamisest keskusest Krasnaja Poljana kõrval. Olümpiaobjektid peaksid valmima 2013. aasta talveks, aga suurem ehitus on lahti läinud alles tänavu. Sisuliselt tahavad venelased viie aastaga nullist valmis ehitada kõik vajaliku. Kunagi varem pole keegi olümpiamängude objekte ja infrastruktuuri nullist rajanud.
Adleris on kõike korraga tegema hakatud, mis tähendab tohutut kaost liikluses. Ja kaost venelased juba oskavad korraldada! Kui nad ehitust sama hästi korraldaksid kui kaost, siis poleks kahtlustki, et mängud tulevad imelised.
Meile vastu tulnud tuttav taksojuht Armen räägib, et tänavusel puhkusehooajal (maist septembrini) oli turiste vähem kui mullu. Eelmisel suvel oli aga olnud vähem kui üle-eelmisel. Suvel on Sotšis sellised ummikud, et pole võimalik elada, kurdab ta. Inimesed ei taha puhata üle rahvastatud kohas kesk kaost. Turistide arv hakkas vähenema kohe, kui Sotši võitis olümpia korraldamise õiguse. „Türgis on palju odavam puhata ja teeninduse kvaliteet on seal ka parem,” selgitab Armen, miks turistide arv väheneb.
Peale selle – Must meri on tõepoolest must. Kui vaid turistid teaksid, milles nad ujuvad. Vähesed kohalikud käivad ise siin ujumas. Miks, seda seletasid mulle tuttavad Sotši looduskaitsjad, kes peavad praegu donkihhotlikku võitlust massiliste rikkumiste vastu olümpiaobjektide ehitusel. Väga kummaline, aga kuurordis, mis peaks juba põhimõtteliselt hoolitsema oma looduskeskkonna eest, ei lähe keskkonnarikkumised kellelegi suurt korda. Selline näide: Sotši ümbruses on umbes sada heitvee puhastusseadet, mis kõik on ehitatud Nõukogude ajal, osa veel Stalini aastatel. Normaalselt töötavad neist vaid üksikud.
Ülejäänud n-ö puhastitest läheb kogu heitvesi „naturaalsel kujul” kas otsest või kaudset teed pidi merre. Eriti karm on olukord Adleris, kus sisuliselt puudub igasugune heitveesüsteem ning sadadest minihotellidest jõuab kogu saast otse merre. Põhimõtteliselt on nii, et turist, kes hommikul käis tualetis, ujub pärastlõunal meres juba oma sellessamuses, räägib Vladimir Ostapuk, Sotši administratsiooni juures tegutseva keskkonnanõukogu juht.
Ostapuk ja tema toetajad kõnelevad võimudega nagu seinaga. Kohalikud elanikud kuulavad teda, teevad sellest omad järeldused, aga üle Venemaa kokku sõitvatele turistidele asjast muidugi ei räägi. Igal juhul on parem käia randades Abhaasia poolel, kus meri pidi kõvasti puhtam olema. Vähemalt Sotši elanikud ise eelistavad seal puhata.
Krasnaja Poljana üks menutooteid on kohalik kastanimesi. Ostame mett teele kaasa, see pidi maksale ja üldse tervisele hea olema. Mesinikutädi Veera Jefimovna pakub meile enda tehtud medovuha’t (kerge kraadiga kääritatud meejook) ja kohalikku puskarit tšatša’t. Proovime. Keegi teab öelda, et täna on strateegiliste raketivägede päev – võime juua nende terviseks. Võtame. Siis tuleb mulle meelde, et homme on sünnipäev Ramzan Kadõrovil ja veel kahe päeva pärast Putinil. Jõuame järeldusele, et nii võiks jäädagi tähistama. Veera Jefimovna ütleb selle peale südamepõhjast: „Ma olen kogu aeg rääkinud, et see on lollidemaa – muudkui ainult tähtpäevad ja üks suur tähistamine!”
85 miljardit krooni
Sotši taliolümpiaks ehitatakse Adlerist Krasnaja Poljanasse uus maantee ja raudtee kogumaksumusega 242 miljardit rubla (85 miljardit krooni). Paralleelselt jooksma hakkavate teede pikkus on 50 kilomeetrit, kokku ehitatakse 26 kilomeetrit tunneleid ning 35 kilomeetrit sildasid ja estakaade.
Pikemalt loe:
