9. november pole üksnes Berliini müüri langemise aastapäev

Teisipäeval saabuv Berliini müüri langemise kümnes aastapäev langeb kokku paljude teiste 9. novembril Saksamaal aset leidnud sündmustega, mis ei ole kaugeltki nii rõõmsad.

9. novembril 1918 loobus Esimeses maailmasõjas saadud kaotuse järel troonist Saksa keiser Wilhelm I ja sotsiaaldemokraat Philip Schiedemann kuulutas Berliini Riigipäevahoone aknast välja Saksamaa esimese vabariigi. Weimari vabariigina nime all tuntud vabariik ei suutnud ära hoida natsismi ja Adolf Hitleri võimuletulekut.

9. novembril 1923. aastal leidis Münchenis aset nn. õlleputsh - Hitleri ebaõnnestunud katse võimu haarata, mispeale natside liider pandi vangi.

9. novembril 1925 asutati natslik Schutzstaffel - SS, mis Hitleri eliitarmeena viis läbi natside rängimad kuritööd Euroopas.

9. novembril 1938 alustasid natsid juutide likvideerimist. Tapeti vähemalt 91 juuti ja 26.000 vahistati koonduslaagreisse saatmiseks. Hävitati tuhandeid sünagooge, poode ja muid juutidele kuuluvaid hooneid - progomm sai tuntuks Kristalliöö nime all.

9. novembril 1989 tegi Ida-Saksa kommunistlik rezhiim viimase katse rahva toetust tagasi võita ja avas Lääne-Berliini piiril kõrguva Berliini müüri. Aasta pärast olid kaks Saksmaad ühendatud.

Reuters - Baltic News Service