90 aastat Lähis-Ida verevalamist

•• 1914–1918. Esimese maailmasõja ajal oli Türgi Saksamaa poolel, samas kui Briti impeerium toetas araablaste mässu omavalitsuse saavutamiseks. Britid lubasid ka juutidele kodumaad Palestiinas.

•• 1918. Araablased haarasid võimu Süürias. Pärast maailmasõda jagas Rahvasteliit kontrolli (mandaadid) endiste Türgi impeeriumi alade üle. Prantsusmaa sai Süüria ja Liibanoni, Suurbritanniale jäi ülejäänu.

•• 1921. Britid jagasid oma mandaatpiirkonna kaheks. Jordani jõest itta tekkis Transjordaania emiraat (hilisem Jordaania ku-ningriik). Läände aga Palestiina, mis jäi Briti võimu alla.

•• 1930. aastad. Juudi immigratsioon oma Pühale Maale, mis oli tasapisi aset leidnud juba 1880. aastatest saadik, kasvas kiiresti Teise maailmasõja eel, peamiselt natside juudivaenu tõttu. Kohalik araabia elanikkond soovis juutide arvu piiramist, toimusid kokkupõrked juudi immigrantide ja palestiinlaste vahel, keda toetasid ümberkaudsed araabia maad.

•• 1947. Suurbritannia loobus oma mandaadist Palestiinas, kontroll läks ÜRO kätte. ÜRO käis välja lahenduse: kaks riiki, üks araablastele, teine juutidele. Juudid olid nõus, araablased mitte. 15. mail 1948 kuulutas David Ben-Gurion välja Iisraeli riigi loomise. Vastuseks oli Egiptuse, Süüria, Liibanoni ja Jordaania rünnak, mis aga löödi tagasi.

•• 1956. Egiptuses võimule tulnud Gamal Abdel Nasser ühendas Egiptuse ja Süüria armee ning natsionaliseeris eurooplaste kontrolli all olnud Suessi kanali. 29. oktoobril vallutas Iisrael koos Britannia ja Prantsusmaaga Siinai poolsaare. Iisraeli, Briti ja Prantsuse väed tõmbusid hiljem tagasi.

•• 1967. Vaen püsis ning kumbki pool tugevdas sõjajõude seni, kuni 5. juunil andis Iisrael ennetava rünnaku piiridele koondatud araabia vägede vastu. Iisrael võitis sõja. Rahukõnelustel räägitakse senimaani taandumisest 1967. aasta eelsetele piiridele.

•• 1973. Süüria ja Egiptus alustasid 6. oktoobril üllatusrünnakut Iisraeli kontrolli all olevaile aladele. See toimus juudi püha Yom Kippuri ajal. Pärast esialgseid kaotusi võitis Iisrael tagasi peaaegu kõik alad, mis nad olid Kuuepäevases sõjas haaranud.

•• 1979. USA survel suutsid Iisrael ja Egiptus leppida kokku vastastikuses tunnustamises ja Siinai tagasiandmises Egiptusele.

•• 1981. Iisrael annekteeris 1981. aastal Golani kõrgendikud ning tungis järgmisel aastal vastuseks terrorirünnakutele Liibanoni kuni Beirutini välja.

•• 1987–93. Rahvaülestõus Iisraeli okupatsiooni vastu Läänekaldal ja Gaza sektoris. Tulemuseks olid 1993. aasta Oslo lepped, mille järel sündis Palestiina omavalitsus.

•• 2000. Iisrael taandus Liibanonist lõplikult mais, oktoobris aga puhkes Läänekaldal ja Gazas vägivallalaine, mille otseseks ajendiks sai Ariel Sharoni käik vaidlusalusele Templimäele. Sharon valiti hiljem peaministriks ja 11. septembri USA-rünnakute järel kuulutas ta välja isikliku “sõja terrorismi vastu”.