Abhaasia muutub Vene baasiks

 (44)
Abhaasia muutub Vene baasiks
Hobused mööduvad Venemaa mereväe laevast Abhaasias Suhhumi lähedal mullu augustis pärast sõda.Reuters

Kümme kuud pärast mullu augustis toimunud Vene-Gruusia sõja lõppu paistab, et Abhaasiast on saamas üksainus suur Venemaa sõjaväebaas.

Pärast Vene-Abhaasia piiri ületamist Psou jõel jääb marsruuttaksoga pealinna Suhhumi poole sõites teele Vene armee veokite kolonn – nad sõidavad oma uude baasi Musta mere rannikul Gudautas. 40 kilomeetrit enne Suhhumit seisab Novõi Afoni kuulsa kloostri lähedal reidil kaks venelaste sõjalaeva.

Vene armee ja piirivalve kasvav kohalolek Abhaasias on see hind, mille Abhaasia peab tasuma Moskvale oma iseseisvuse tunnustamise eest. Venemaa ja Nicaragua on endiselt ainsad riigid, kes peavad muu maailma silmis Gruusia provintsiks olevat Abhaasiat ametlikult iseseisvaks.

„Riikidevahelist altruismi ei saa olla, see on selge. Keegi ei anna midagi tasuta,” ütleb Abhaasia julgeolekunõukogu sekretär Stanislav Lakoba Eesti Päevalehele. „Ei saa olla võrdsete lepinguid nii suure riigi nagu Venemaa ja nii väikse riigi nagu Abhaasia vahel.”

Esialgse plaani järgi tahtis Vene armee pisikesse Abhaasiasse tuua 3700 sõdurit ja ohvitseri, aga majanduskriisi tõttu vähendasid nad seda arvu 1800 mehe peale. Venelaste kõige moodsama relvastusega jalaväebrigaad koos tankidega T-90 hakkab baseeruma Gudautas, kuhu tuleb ka lennuväebaas. Lisaks lubab 49 aastaks tasuta sõlmitud baaside leping ehitada Venemaal oma mereväele tugipunkti Ot­šamtširasse, mis asub üsna Gruusia külje all.

Samal teemal:

Administratiivpiiri Gruusiaga on juba võtnud enda valdusse Venemaa piirivalve. Esialgu viieks aastaks sõlmitud lepingu järgi seisab Abhaasia-Gruusia kontrolljoonel juuni algusest 1300 Vene piirivalvurit. Kontrollipunktides Inguri jõel seisavad venelased ja abhaasid koos, aga ülejäänud piirijoonel ainult Vene piirivalvurid.

„Lepingu järgi on Abhaasia-Gruusia piiri kontroll täielikult Venemaa jurisdiktsiooni all,” räägib Abhaasia suurimat võimust sõltumatut ajalehte Tšegemskaja Pravda välja andev Inal Hašig. „Kui meie president tahaks praegu mõnda piirilõiku külastada, siis peab ta venelastelt selleks nõusolekut küsima,” kritiseerib ta. Tegelikult on nüüd tegu Venemaa-Gruusia piiriga.

Vaatlejad löödi minema

Välismaalasele annab viisa Abhaasiasse tulekuks siiski Abhaasia enda välisministeerium, erinevalt teisest Gruusiast lahku­löönud provintsist Lõuna-Osseetiast. Sinna, lõunaosseetide väitel iseseisvasse riiki, pääsemiseks peab välismaalane endiselt taotlema luba Venemaa välisministeeriumist.

Tõsiasi on see, et Abhaasias on juba praegu üle 3000 Vene sõduri ja piirivalvuri ning Moskva nõudel pole Abhaasiasse, nagu ka Lõuna-Osseetiasse, jäänud enam ühtegi rahvusvahelist vaatlusmissiooni. „Moskva eesmärk on selge – mitte lasta rahvusvahelisel üldsusel jälgida Venemaa sõjalist ülesehitust ning vägede liikumist Abhaasias ja Lõuna-Osseetias,” hoiatas hiljuti üks lääne tuntumaid Kaukaasia-spetsialiste Svante Cornell.

Kui palju sõltub Abhaasia praegu Venemaast, näitab see, et Abhaasia tänavune eelarve on 1,3 miljardit rubla (470 miljonit krooni), aga Venemaa doteerib neid 2,5 miljardi rublaga (900 miljonit krooni). Venemaa ehitab Abhaasias teid, maksab pensione ja sotsiaaltoetusi – Abhaasia enda vanaduspension on kõigest 200 rubla (72 krooni) – ning varustab ravimitega. Moskva dotatsioon Abhaasiale on peaaegu sama suur kui Tšetšeenia oma, aga nemad kuuluvad ametlikult Venemaa Föderatsiooni.

Mõned Moskva sammud on tekitanud abhaasides muret. Peatoimetaja Inal Hašig räägib, kuidas Venemaa tõstis kevadel oluliselt tollimakse Abhaasia puu- ja juurviljale, mis on vabariigi väheseid konkurentsivõi­melisi ekspordiartikleid. Venemaa tahtis kaitsta oma lõunaregioonide tootjaid. „Abhaasia tollid Venemaa kaupadele on väga väiksed ja nii tekibki ebavõrdsus, mis ärritab paljusid,” selgitab ta.

Hašigi sõnul liigub elu sinnapoole, et abhaaside sõna hakkab riigis üha vähem maksma. „Küm­me aastat tagasi oli meie iseseisvus suures ohus, aga oli lootus, et suudame oma riiki juhtida. Nüüd pole tänu Venemaale enam ohtu, aga pole ka lootust,” lausub Hašig kibedalt muiates.

Raudtee ja lennujaam venelastele

Loe veel

•• Lisaks sõjaväebaasidele läheb ka Abhaasia raudtee lähiajal venelaste kontrolli alla. Abhaasia president Sergei Bagapš valmistab praegu ette lepingut Venemaa Raudteega, mis annaks riigi raudtee kümneks aastaks tasuta nende kätte. Ees­märk on, et venelased teeksid selle ajaga raudtee korda.

•• Abhaasia presidendivalimisteks valmistuv opositsioon väidab, et lepingu järgi peaks riik kümne aasta pärast raudtee venelastelt tagasi ostma, aga juba praegu on näha, et selleks ei ole võimalusi. Suure tõenäosusega läheb venelaste kätte ka Suhhumi lennujaam. Venemaa naftafirma Rosneft on sõlmimas lepingut naftaluureks Abhaasia rannikumeres.

•• Opositsioon kritiseerib president Bagapši selle eest, et ta laseb Vene kapitalil Abhaasias laiutada. See ei meeldi paljudele abhaasidele.

•• „Me oleme Venemaaga vennad, aga ka vendade vahel võib olla eriarvamusi,” ütleb Abhaasia suurima opositsioonijõu, Majandusarengu Partei juht, Abhaasia üks rikkamaid ärimehi Beslan Butba.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare