Afganistan: NATO peal ja Taliban all – kauaks?
Ei ole mingit kahtlust, et sõjaväehelikopter on Afganistanis praegu eelistatavaim transpordivahend. Ta on kiire, lahkub kokkulepitud ajast pigem varem kui hiljem, on üsna turvaline (kuigi aeg-ajalt lastakse neid alla) ja ruumikas ning võimaldab hingematvalt ilusaid õhuvaateid maastikule, mis riigi lõunaosas meenutab hallikaskollast kombinatsiooni Šveitsist ja Saharast.
Tunnis 2000 dollarit maksvat lõbu näha Afganistani USA päritolu Black Hawki helikopteritega pakuti kolmel selle nädala päeval poolele tosinale Euroopa ajakirjanikule, kelle seas oli esindatud ka Eesti Päevaleht. Iga päev oli pühendatud ühele Afganistani kaalukeeleks olevale lõunaprovintsile: esmaspäeval Kandahar, teisipäeval Zabul, kolmapäeval Uruzgan. Välja jäi Helmand, kus sõjasuve harjal on olukord nii tõsine, et seal ajakirjanikele naljalt aega ei leidu.
Zabulis ja Uruzganis hukkub igapäevastes intsidentides kümneid kohalikke ja aeg-ajalt ka NATO sõdureid, Kandahari ümbruses rohkemgi. Kuid sõjategevuse kõrval käib seal ka arenguabi jagamine – “Arenguta ei ole turvalisust ja turvalisuseta arengut” on saanud NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi veidi ümmarguseks mantraks. Seda allianss ehk täpsemalt rahvusvahelist turvatuge pakkuv ISAF meile seekord näidata tahtiski.
Kandahar oma veidi alla poole miljoni elanikuga on Afganistani ja Pakistani vahel jagatud 45-miljonilise puštude asuala närvikeskus. Linnast 18 kilomeetrit eemal asub 10 000-pealine NATO baas. ISAF-i lõunaregiooni asekomandör, Kanada brigaadikindral Marquis Hainse ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et “olukord lõunas paraneb iga päevaga”. Mis ISAF-i vaatepunktist on kahtlemata põhjendatav: Taliban pole võimeline rinnet looma, rääkimata selle hoidmisest. Kuid samavõrd kehtib tõsiasi, et Kandahari linn on õhtumaisele inimesele ohtlik paik, rääkimata NATO sõduritest, kellele jalutuskäik linna vahel lõpeks tõenäoliselt surmaga.
Maaliline Zabul on provintslikum variant samast stsenaariumist. NATO toodud julgeolek on olemas baasides, väljaspool ei ole miski kindel. Rumeenia sõdurite hoole all (kes kaotasid möödunud nädalal relvavenna) sõidame Humveedega väikesesse Masoudi välibaasi. 23 kilomeetri läbimiseks kulub poolteist tundi, sest igas kivihunnikus võib oma aega oodata isevalmistatud lõhkekeha.
Uruzganis on asjad hullemad. Provints on mägisem ja NATO ning Taliban näivad seda jagavat enam-vähem võrdselt. Provintsikeskus Tarin Kowt on rahulik, aga Chora (kopteriga pool tundi põhja poole) on koduks väikesele Hollandi baasile, mis juuni lõpus pidi välja murdma kolmepäevasest Talibani piiramisrõngast. Olukord on nii pingeline, et ära jääb ajakirjanike loodetud patrullkäik – samal hommikul üritati baasi tabada 107 mm Hiina mürsuga.
Lääne kannatus katkeb
Ei ole kahtlust, et piiramatu aja ja ressurssidega jääks lõpuks peale NATO. Afganistanist ei saa kunagi Euroopat, aga oleks suurepärane, kui 20 aasta pärast oleks siin midagi Bangladeshi-sarnast, ütleb üks ISAF-i juhte. Aeg on aga kallis vara ja paljude liitlaste kannatus on katkemas: Saksamaa, Kanada, Itaalia, Rumeenia on riigid, mille avalik arvamus hakkab Afganistani-missiooni jaoks saama tõsiseks probleemiks. NATO ei saa puštu kogukondadele anda Talibani vastu igavest garantiid ja siia ongi suur osa koerast maetud.
Allianss värbab Talibanile võitlejaid
•• Kandahari nn provintsitaastustiim ehk PRT on osa kohalike südamete võitmise strateegiast. Väga keerulistes oludes ehitatakse sildu, kanaleid, koolimaju ja haiglaid. Külavanematega peetakse nn kogukonnaarendusnõukogu istungeid, lootuses, et neist koorub välja midagi Eesti vallavalitsuste sarnast.
•• Projekte ja PRT-d eraldab samas närviline retk soomuskonvois, kuulipildurid valmis augustama kahtlasi sõidukeid ning lapsed tee ääres pildumas kive (üks langeb minugi sõidukisse) ja imiteerimas päästikule vajutamist.
•• Pole ime, et uhked ja isepäised puštud on tõrksad ja ega nad ole alati NATO kavatsustega ka kõige paremini kursis. Kui ISAF saabus, arvasid kohalikud väidetavalt, et venelased tulid tagasi. “NATO värbab Talibanile võitlejaid sama kiiresti kui Pakistanist tulevad radikaalid,” ütleb Dandi piirkonna šuura liige Hajji Gul. ISAF-i ametnikud tunnistavad vajadust tõhustada selgitustööd.
