Heratis puhkes rahutustelaine pärast seda, kui sai teatavaks, et president Karzai on tagandanud sealse kuberneri Khani ja nimetanud tema asemele Sayed Muhammad Khairkhwa. Põhjuseks oli Khani keeldumine saata laiali teda toetavad relvaüksused. Valitsus süüdistab tadžiki päritoluga Khani autoritaarses valitsemises linnas, mille elanikkonna seas tal on ometi ulatuslik toetajaskond.

Herati elanike raev suundus just ÜRO vastu, kes üritab riigis läbi viia esmakordseid vabu presidendivalimisi. Karzai tagasivalimine on endiselt küsimärgi all ja kõige sõnakuulmatum on tema võimu vastu olnud Loode-Afganistanis asuv riigi suuruselt teine linn Herat. Samas on Khan vältinud otsest vastasseisu Kabuli valitsusega, erinevalt teistest omaaegse Põhjaalliansi väepealikest Muhammad Fahimist ja Abdulrashid Dostumist.

Vormiliselt pakkus Karzai Khanile isegi ametikõrgendust kaevandusministri kohale, millest too keeldus. “Ametnikuna on minu kohus täita valitsuse käske,” kuulutas hõbehalli habemega Khan. “Kuid sõjaväelasena ei näe ma endal ministriomadusi. Ma vabandan valitsusjuhi ees, kuid jään koju.”

Khani ümbritseb mitmetuhandemeheline salk vilunud sõjaväelasi, kes on valmis teda elu hinnaga kaitsma. Relvade mahapanekust ei taha nad kuuldagi. Khan ei ole avalikult Kabuli vastu välja astunud, ometi süüdistavad võimud teda äsjase vägivallalaine õhutamises. USA võimud on kogu aeg suhtunud Khani skeptiliselt, sest mehel on laialdased sidemed Iraanis.

Kui nõukogude armee alustas 1979. aastal sissetungi Afganistani, oli tollal 33-aastane Khan Afganistani armee ohvitser. “Herati lõvi” ja “Herati emiiri” hüüdnime saanud Ismail Khan kujunes peamiseks nõukogudevastaseks vabadusvõitlejaks teise tadžiki Ahmad-·ahh Massudi kõrval.

Khani nakatav eeskuju

Tema juhitud vastupanu muutis okupatsioonivägedel linna valitsemise võimatuks, punasõdurid pidid elama pidevas hirmus partisanirünnakute ees ja hilisemate meenutuste kohaselt püsiski N Liidu kontrolli all vaid linnas asuv kuberneripalee.

2001. aastast on Herat püsinud Ismail Khani valitsemise all, mille jooksul on linn näinud küll stabiilsust, kuid väljunud sisuliselt Kabuli võimu alt. Khan on täna suurim takistus plaanile desarmeerida sõjapealike kokku 40 000-mehelised eraarmeed, andes eeskuju ka teistele Põhja-Afganistani väepealikele.

Lõuna-Afganistani puštu elanikkonna toel riiki valitsev Karzai kandideerib presidendivalimistel koos asepresidendi- kandidaadiks määratud Massudi venna Ahmad Ziaga.

Valimistrall kirjaoskamatutele

•• Aastakümneid sõjas elanud Afganistanis kujunevad demokraatlikud valimised tõsiseks katsumuseks. 10,5 miljonit valijat saavad 7. oktoobril valida 18 kandidaadi vahel 25 000 valimisjaoskonnas, mis on meeste ja naiste jaoks eraldi.

•• Selleks et valija mitu korda ei hääletaks, lüüakse nende kehale pesemiskindla värviga templid, mis ei tohiks maha tulla enne viie päeva möödumist. Afganistanis arvatakse kirjaoskajaid olevat vaid 36 protsenti, üleriigilisi valimisi viiakse läbi esmakordselt.

•• Valimissedelid trükiti Kanadas ja selleks, et hääletajad nendest aru saaks, on neile trükitud ka kandidaatide näopildid ja parteide sümbolid. Riigis käivad ringi valimisagitaatorid, kes üritavad selgitada inimestele valimiskorda.

•• 30 000 valimisurni toodi kohale Taanist. Häältelugemine ei saa aga tulla kiire, sest äärealadelt urnide häältelugemise keskustesse toomine võib võtta isegi nädala.

•• USA ja NATO juhitavad rahutagamisväed üritavad küll julgeolekut tagada, kuid valimisteaegsest vägivallast ei ole ilmselt pääsu.