Afganistanis kasvatati oopiumimoone sel aastal 165 000 hektaril, mis on 60 protsenti enam kui möödunud aastal; koguselt hinnatakse selle aasta saaki 6100 tonnile ehk 50 protsenti enam kui mullu, tutvustas ÜRO juhtiv narkoametnik Antonio Maria Costa eile Brüsselis oma aastaraportit.

“Afganistan on sisuliselt maailma ainus oopiumiga varustaja,” nentis Costa, lisades, et pakkumine ületab globaalset nõudlust kolmandiku võrra.

Peaaegu kogu Afganistani oopiumist valmistatud heroiin tarbitakse Euroopas. Heroiinitulva kasv ei tähenda aga uimasti odavnemist. “Kogemus näitab, et hind jääb samaks, tõuseb aga uimastiannuse puhtus,” ütles Costa. Nii kasvas Londonis 2004. aastal heroiinituru küllastumisel puhta uimasti sisaldus mustal turul müüdud kogustes veerandilt poolele. Tulemuseks on järsk hüpe narkomaanide suremuses.

Oopiumimooni kultiveerimine on plahvatuslikult kasvanud Afganistani lõunaosas, Helmandi ja Kandahari provintsis. Ühe Briti ametniku tähelepanekul toodab Helmand nüüd kolmandiku kogu maailma heroiinist.

Taliban ja uimastid seotud

Helmandis, kus viibib ka Eesti üksus, peab NATO hetkel veriseid lahinguid Talibani mässulistega. Costa sõnul on Afganistani uimastiprobleem ja Taliban omavahel orgaaniliselt seotud ja NATO peab ette võtma ka uimastikasvatajad.

USA esindaja Tom Schweich ütles samas eile, et keskenduda tuleb moonipõldude hävitamisele. Vastutus viimase eest kuulub nii NATO kui ka USA arvates Afganistani valitsusele – kelle nõrkust kritiseeritakse nii Brüs-selis kui ka Washingtonis.

Taliban on suurem oht kui al-Qaida

•• Brüsselis viibiv Pakistani president Perwez Musharraf hoiatas eile, et Taliban on kasvanud suuremaks ohuks kui Osama bin Laden või Al-Qaida. “Talibanil on potentsiaali muuta praegune konflikt puštude rahvussõjaks kõigi välisvägede vastu,” ütles Musharraf.

•• Varem on ajaloos puštudelt lüüa saanud India mogulid, Briti impeerium ja NSVL.