Afganistani keelatud ajalugu

Barcelonas Caixa Fondi kultuurikeskuses võib kuni 23-nda detsembrini külastada näitust « Afganistani aastatuhandete pikkune ajalugu », tutvustamaks selle maa rikast kultuuripärandit, mille on ohtu seadnud riigis võimul olev äärmuslik islami-rezhiim. Näitus kinnitab, et Afganistan ei ole mitte ainult suurte kultuuride kokkupuutepunkt, aga maa, kus sündis mitmeid omapäraseid tsivilisatsioone, kirjutab Raadio Vaba Euroopa.

Pruugib vaid öelda Afganistan ja kohe mõtleme Talebani islamile. Kuid unustame, et see Kesk-Aasia piirkond hakkas Afganistani nime kandma alles 18. sajandil ning islami usk hakkas nendel aladel levima koos araablaste vallutustega alles alates 7. sajandist. Praegu islami-äärmuslaste terrori all kannatava maa ja rahva ajalugu on aga juba mitu tuhat aastat vana.

Et arheoloogilisi väljakaevamisi on selles piirkonnas läbi viidud harva ning enamus maapõuest leitud ajaloolisest tõestusmaterjalist on sattunud kahjuks aardeotsijate kätesse ja sealt edasi erakollektsionääride kogudesse, pole isegi spetsialistidel täit selgust Afganistani varasemast ajaloost, kuid üht-tesit on teada siiski. Näiteks Babüloonia asekuningriigi - Elami - kultuuri levimine Lõuna-Iraanist kuni Põhja-Afganistanini 13. – 12. sajandil e. Kr. Üheksa sajandit hiljem tungis peale Aleksander Suur, tuues kaasa hellenistliku mõtte- ja kujutamislaadi. Umbes kaks aastasada pärast Makedoonia Aleksandri sõjakäike jõudis Afganistani budism, sulades ühte eelneva, kreekaliku maailmakäsitlusega.

Järgnevast perioodist pärinevad kunstiesemed ja arheoloogilised leiud annavad kinnitust India ja Iraani tsivilisatsioonide erakordsest vastastikusest mõjust. Nii võib peaaegu kindlalt väita, et Afganistanis, mis kuulub samuti Iraani kultuuripiirkonda, säilisid islami ajastu algul hellenistlik-budistlikud kunstitraditsioonid ja mitmed budistlikud kombed, islamile võõra kunsti ja kultuspaikade hävitamisest oldi tollal ilmselt kaugel.

Afganistan on aegade jooksul olnud tunnistajaks ja hälliks paljudele suurtele tsivilisatsioonidele, asudes mitmete mõttemaailmade ristteel, millest üks on ka islam. Ent kunagi võidutses seal valgustatud islam, kunstnike ja poeetide loomingut innustav tolerantne usk, mis ei sarnane kuidagi praegu triumfeerivale äärmuslikule Talebani variandile.

Kõike eelöeldut illustreeribki Bartseloonas Caixa Fondi kultuurikeskuse ja Pariisi Guimet’ muuseumi koostööna tõelisuseks saanud väljapanek pealkirjaga « Afganistani aastatuhandete pikkune ajalugu ». Kuraator Pierre Cambon’i sõnul tekkis näituse idee vahetult pärast kahe Bamiyani hiigelbuda hävitamist molla Omari käsul. Esialgu planeeritud nimetus - « Afganistani keelatud ajalugu » - asendati lõpuks optimsitlikumaga, kuna rahvusvahelised sündmused, mis on ekspositsiooni ootamatult lausa eriti aktuaalseks muutnud, annavad niigi põhjust pessimismiks.

Ligi kakssada Afgaani kunstipanoraami tutvustavat taiest tuuakse järgmise aasta algul Bartseloonast Pariisi, Guimet’ muuseumisse, mille fondidest ongi pärit suur osa väljapanekust. Pariisis avatakse näitus 28. veebruaril ehk rohkem kui tuhande-aastaste Bamyiani hiigelbudade esimesel surma-aastap?val.

Eneken Laugen, Pariis