Kui loetud oli 17 protsenti 20. augustil peetud Afganistani presidendivalimistel antud häältest, oli valimiskomisjoni eilsel teatel praeguse presidendi Hamid Karzai poolt 42 protsenti häältest ning tema põhilise võistleja Abdullah Abdullah poolt 33 protsenti.

See tähendab, et Karzai edumaa on eelmise teatega võrreldes kasvanud, kuid häälte lugemine võtab ilmselt veel üsna kaua aega. Nii või teisiti ootab riiki ees presidendivalimiste teine voor Karzai ja Abdullah' vahel, juhul kui ükski kandidaat ei saa üle poole kõikidest häältest.

Ilmselt teiseks vooruks valmistudes on Karzai pool teinud Abdullah'le vihjeid võimaliku leppe kohta, millega võimu jagada, juhul kui Karzai taas presidendiks saaks. "Ma ei leia endale selles maffia tüüpi süsteemis kohta," ütles Karzai valitsuse endine välisminister Abdullah eile uudisteagentuurile Bloomberg antud intervjuus.

Süüdistused riigi korraldatud valimisvõltsingutes

Abdullah, kes kuulutas ennast valimiste võitjaks – tuginedes oma poole vaatlejate andmetele –, arvab, et kui Karzai kuulutatakse võitjaks, tähendab see valimistulemuste võltsimist. Abdullah' sõnul on ilmselt kohalikud võimud ja provintside valitsused aidanud kaasa "riigi korraldatud võltsimisele", mille käigus võltsitud Karzaid pooldavaid sedeleid topiti valimiskastidesse ehtsate, teiste kandidaatide poolt antud sedelite asemele.

Kolm samuti Afganistani presidendi ametisse pürginud, kuid vähema toetusega jäänud kandidaati – Mirwais Yasini, Ramazan Bashardost ja Sarwar Ahmedzai – on esitanud valimiste kohta samasuguseid kaebusi kui Abdullah' kampaaniameeskond. Seevastu Karzai kampaania pressiesindaja Sediq Seddiqui on ümber lükanud väited, et valimistel on esinenud süstemaatilist pettust, mis võiks valimistulemusi mõjutada.

Valimiste kohta kaebusi vastu võtvat komisjoni, mille viiest liikmest määras kolm ÜRO peasekretariaat, Abdullah' meeskond usaldab ja ongi sellele esitanud üle 200 kaebuse võimalike pettuste kohta. "Meil on usku komisjoni aususesse, kuid me peame veel nägema selle võimekust nii paljusid juhtumeid käsitleda," ütles Abdullah.

20. augustil käis Afganistanis valimas umbes 6 miljonit inimest, mis on märgatavalt vähem kui riigi esimestel, viis aastat tagasi peetud presidendivalimistel. Toona käis valimas 8 miljonit inimest ning rahva seas oli märksa rohkem lootust, et valimised võitnud Karzai toob riiki rahu ja õitsengu.

Võimetu, korrumpeerunud ja kiskjalik valitsus

Karzai valitsus on "võimetu, korrumpeerunud ning kiskjalik", nagu seda iseloomustas ajakiri Economist. Mõjukaid kohti teenivad riigiaparaadis välja tihtipeale endised sõjapealikud, kellele keskvalitsus on võlgu teene, mitte võimekad riigiasjade ajajad.

Kuigi ametlikult süüdistatakse moonikasvatamises ja narkokaubanduses eelkõige praeguse valitsuse vastaseid mässulisi, pole sellest puhtad ka president Karzai poolehoidjad. Juulis andis Karzai armu viiele heade sidemetega narkokaubitsejale. Neile oli kohus just määranud 18 aastat vanglakaristust selle eest, et nad üritasid vahetada suurt heroiinikogust kahe veoautotäie poolautomaatrelvade vastu. Samuti on kahtlustatud Karzai venda, et ta on samasugune oopiumimagnaat nagu mõni Talibani rahastaja.

Valimiste võitmiseks on Karzai löönud kampa mitme mõjuka, kuid rahva seas vihatud sõjapealikuga. Üks neist on usbekist Nõukogude armee kollaborant Rashid Dostum, kes on Nõukogude Liidult muu hulgas saanud kindrali auastme. Viha oma piirkonnas väga mõjuka Dostumi vastu, kes soovis oma mõjuvõimu laiendada, oli üks faktor, mis aitas tema vastu sõdinud Talibanil Afganistanis võimule tulla.

Sõjapealikud, moonimagnaadid, usuhullud

Kuid ega vastaspoolgi – ehk niinimetatud Taliban – parem ei ole. Mugavuse mõttes Talibaniks nimetatud jõud pole võrreldav selle ühtse aparaadiga, mis Afganistani enne 2001. aastat valitses ja seal ühtset islami õigusele vastavat korda üritas kehtestada. Praegune Taliban on segu hõimujuhtidest ja sõjapealikest, kes pikas sõjas on ühel või teisel põhjusel lääneriikide sõjaväe vastu on pöördunud, moonipõlde harivate talupoegade ekspluateerimise arvel varandust koguvatest suurmaaomanikest ning usulistest fanaatikutest, kes peavad aatelist sõda läänega.

Liitumiseks niinimetatud Talibani mässulistega võib olla ka väga kummalisi põhjuseid. Näiteks endisel Karzai valitsuse toetatud Uruzgani piirkonna juhil Jan Mohammad Khanil õnnestus veenda piirkonnas tegutsevaid USA eriväelasi, et Khani hõimuga vaenujalal olev puštude ghilzai hõim pooldab Talibani. Kuigi see algul tõsi polnud, suutsid Khan ja USA väed süüdistatud hõimu nii kaugele viia, et nad tõesti asusid Talibani poolele, kirjutas Economist. (Kohalikku kultuuri tundvate ja kohalikku keelt rääkivate antropoloogide kaasamine luuretegevusse, mis on sõja venides taas moodi tulnud, on olnud pigem brittide kui ameeriklaste stiil.)

Afganistani kohutava killustumise põhjuseid võib leida mitu. Riigi etniliselt kirevas ühiskonnas – rahvusrühmiti jagunevad Afganistani põliselanikud puštudeks, tadžikkideks, hasaarideks, usbekkideks ja reaks teisteks rahvasteks – kuulub inimeste põhiline lojaalsus vanade kommete järgi eelkõige oma hõimule. Teisalt toetasid Ameerika Ühendriigid kümme aastat kestnud sõjas Nõukogude Liidu vastu umbes kaheksat eri Afganistani poliitilist jõudu, pidades silmas, et ükski teistega võrreldes liiga tugevaks ei saaks.

Tsiviilelanikke hukkub mitu korda rohkem kui NATO sõdureid

Praeguseks kaheksa aastat kestnud sõda, mis viimasel aastal on nõudnud rohkem NATO juhitud rahvusvaheliste abijõudude ehk ISAFi võitlejate elusid kui ühelgi varasemal aastal, tähendab ka üha rohkemaid tsiviilohvreid. Rahumeelseid afgaane hukkub nii NATO poole õhurünnakutes kui ka Talibani pommide plahvatustes. Tänavu on surma saanud rohkem kui 1000 tsiviilelanikku. Võrdluseks: kogu sõjas on hukkunud 1343 NATO juhitud liitlasvägede võitlejat.