Ahelsuitsetajast riigipea pärandas Guineale võimuvaakumi

Pea veerand sajandit valitsenud presidendi Lansana Conte surm eile õhtul põhjustas Guineas sisepoliitilise kriisi, kuna selgusetu on, kellest saab ajutine riigipea.

Valitsuse liikmed valisid riigipea surmast teadustamiseks aja, mil oli kõige vähem karta elanikkonna reaktsiooni, sest kodanikud magasid ja tänavad olid tühjad. Komandör Diarra Camara andis siiski igasuguste juhtumite vältimiseks vägedele korralduse kaitsta strateegiliselt tähtsaid objekte ja riigipiiri, teatas Reuters.
"Mul on raske ja keeruline ülesanne teatada teile Guinea vabariigi presidendi kindral Lansana Conte surmast," ütles parlamendi esimees Aboubacar Sompare riigitelevisiooni vahendusel. Televisioonis esitati leinamuusikat ja riigis kulutati välja 40 päevane lein.
Guineas puudub aga kord, mis sätestaks riigi valitsemise võimuvaakumi ajal. Conte tuli 1984. aastal võimule sõjaväelise riigipöördega, kui riigi esimene president Sekou Toure oli USA-s surnud. "Ma tulin nagu sõdur ja ma lahkun nagu sõdur. Jumal annab ja võtab elu," oli tema kreedo.
Konstitutsiooni kohaselt pretendeerib ajutise riigipea kohale parlamendi esimees Aboubacar Sompare, kes esitas vastava taotluse ülemkohtule. Samas osutub analüütikute sõnul aga tekkinud olukorras määravaks sõjaväe roll, mis seni kuuletus Contele.
Diabeeti põdenud president ja kindral Conte oli kirglik ahelsuitsetaja. Vaatamata oma sõjaväelisele taustale oli Conte talunike seas üsna populaarne, kuna ta tegeles oma farmis riisikasvatamisega.