"Eksperimendid, mida on sooritatud paljudes maailma laborites selle teooria kinnitamiseks, ei ole andnud mingeid positiivseid tulemusi," ütles Belov agentuurile Interfax.

Tema sõnul on ametlik teadus juba tunnistanud: kõik täheldatavad mutatsioonid ei vii evolutsioonile, vaid on organismidele kahjulikud.

Arheoloogilised andmed kõnelevad selleste, et 'homo sapiens' tekkis mitte 60.000 aastat tagasi, vaid oluliselt varem. "Selle jäänused on ligikaudu 500 miljonit aastat vanad. See aga on mingite jäänuste avastamise äärmine piir üldse," märkis Belov.

Belovi-Vitaljevi teooria kohaselt 'homo sapiens' mitte ainult eksisteeris ühtaegu dinosauruste ja iidsete sinivetikatega, vaid ilmus enne kõiki muid elusorganisme.

Ainult oma ebamõistlike püüdluste ja ilmingute tõttu hakkas inimene algusest peale degradeeruma ahviks, ahvist muudeks loomadeks, siis kahepaikseteks, kaladeks ning lihtsamateks organismideks kuni taimede ja ainurakseteni välja, väidavad Vene teadlased.

Belov ütles, et inimene ja loomad arendavad ja kaotavad neid organeid, mis on neile vajalikud elukeskkonnas. "Need mida nad kaotavad, taandarenevad järgmistes põlvkondades ja surevad välja. Teatud jäsemete väljasuremisega kaovad ka need osad ajust, mis on juhtinud nende funktsioone, samuti muutub genotüüp, märkis teadlane.

Neid aju osi uuesti tagasi kasvatada ja genotüüpi taastada on juba võimatu, märkis Belov. Seepärast on looma- ja taimemaailma kogu mitmekseisus inimese degradeerumisest alanud järkjärgulise, kuid pideva involutsiooni ehk taandarengu tagajärg.

Belovi-Vitaljevi involutsiooniteoorial on palju ühist iidsete veedade ja Platoni ideedega. Selle kontseptsiooni abil on võimalik edukalt seletada mitmesuguste eluvormide tekkimist ja muutumist Maal. Teooriaga sobivad ka hästi kõik faktid, mida on võimatu seletada Darwini teooria alusel.