"See oli viga nii moraalselt kui poliitiliselt," sõnas Ameerika Ülikooli professor Richard Breitman, kes töötab natside sõjakuritegide uurimisgrupis.

Tuntud natside luureohvitserid nagu Klaus Barbie, Wilhelm Hoetl ja Emil Augsburg võeti Lääne, k.a. USA luure palgale pärast II maailmasõda, sest Lääne meelest võisid nad olla kasulikud Nõukogude KGB vastu võitlemisel.

Breitman ütles, et eksnatside töölevõtmine oli viga ka seepärast, et need mehed ei ole usaldusväärsed ning kergesti ðantaþeeritavad NLiidu poolt.

Umbes 18 000 leheküljeline CIA dokumentide kogu näitab ka, et Gestapo juht Heinrich Müller, keda peetakse üheks olulisemaks lüliks Holocausti planeerimise ja korraldamise juures, suri ilmselt vahetult pärast sõda. Müller kadus luure vaateväljast 1945. aastal Berliinis.

Dokumentide järgi korraldas CIA uurimise, kas on võimalus, et Müller langes Nõukogude vägede kätte, kuid ei leidnud selel kohta mingeid tõendeid. Virginia ülikooli ajaloolane Timothy Naftali sõnas, et dokumendid "näitavad üpris kindlalt", et Müller ei olnud kunagi USA agent.

Dokumentides on ka kirjas, et mitmed Saksa luureohvitserid pääsesid sõjakuritegude kohtuprotsessist, kuna nad osalesid läbirääkimistel Põhja-Itaalias, kus teiseks pooleks oli USA luurepealik Bernis, Ðveitsis, Allen Dulles. Läbirääkimiste teema oli võimalik Saksamaa varane allaandmine.

Samuti lähtub dokumentidest, et 1937. aastal tegi juhtiv Saksa arst Ferdinand Sauerbruch uuringu Adolf Hitleri psüühilise tervise kohta, kus ta kirjutas: "Hitler on täpselt geniaalsuse ja hullumeelsuse piiril. Temast võib saada hullumeelseim kurjategija, keda maailm iial näinud on."

Sten A. Hankewitz

välisallikate põhjal.