Ajateenistus Venemaa armees lüheneb kahelt aastalt ühele
Lisaks läheb Vene armee üha enam üle lepingulisele teenistusele ning soovib uuendada kaheksa aastaga põhjalikult oma relvastust. Kõige selle eesmärk on tõsta Vene armees, mis veel kümme aastat tagasi sai lüüa tšetšeenidelt, oluliselt lahinguvõimet.
“Need on tõesti tõsised reformid, erinevalt arutelust, kas kosmoseväed peaksid olema oma-ette väeliik või mitte,” ütleb ajalehe Kommersant aastaid sõja-väest kirjutanud peatoimetaja asetäitja Ilja Bulavinov.
Teine pikaajaline sõjandusvaatleja Aleksandr Golts väidab aga, et ka need reformid on pinnapealsed ega muuda Vene relvajõude kvalitatiivselt paremaks. “Need ei puuduta kuidagi sõja-väe formeerimise aluseid ega planeerimise aluseid, mis on paljude meelest tuleviku võtme-küsimused,” loetleb ta.
“Paradoks on veel selles, et ignoreerides demograafilist olukorda, kuulutab relvajõudude juhtkond, et Venemaa kaitsepoliitika peab põhinema massiliselt mobiliseeritaval armeel,” selgitab Golts. “See peaks sõdima nii, et sõjaohu korral toimub massiline mobilisatsioon nagu Teise maailmasõja ajal ja ka edasi toimub kõik samamoodi nagu siis, kui tank pidi tegema ühe lasu ning siis purunema ja sõdur pidi elama ühe lahingu. See süsteem on meil püsinud seni-ajani peaaegu muutumatuna.”
Venemaad, nagu ka paljusid endisi Nõukogude liiduvabariike, ähvardab tõsine demograafiline tühik. Läinud aastal sai Venemaal 18-aastaseks ehk ajateenistusealiseks 1,2 miljonit noorukit.
Kutsealuseid järjest vähem
2010. aastal saab Venemaal 18-aastaseks 850 000 noorukit ning veel mõne aasta jooksul väheneb nende arv 600 000–650 000-ni. “See tähendab, et juhtub kollaps kas sõjaväes või haridussüsteemis, sest kutsealuste arvu täis saamiseks tuleks pooled instituudid kinni panna,” väidab Golts. Demograafilise tühiku ennetamiseks ongi osaliselt mõeldud üleminek lepingulisele teenistusele.
Lepingulist teenistust on Vene armees üritatud juurutada juba aastaid, aga kuna palk on alla Venemaa keskmise ning elamistingimused viletsad, siis on raske kvaliteetset kaadrit teenistusse saada.
“Jah, lepinguliste palk pole kõrge, aga siin tuleb jällegi vaadata, milline on elatustase Moskvas ja milline näiteks Tšitas (linn ja oblast Ida-Siberis – toim),” räägib Ilja Bulavinov. “Seal pole 5000 rubla sugugi väike summa inimesele, kes ei taha hakata varastama. Moskvas jällegi pole 5000 rubla mitte midagi.” Lepinguliste Vene sõjaväelaste palk on 7500–8500 rubla. Venemaa keskmine palk ulatub 10 000 rubla kanti.
Praegu teenib Venemaa relvajõududes 1,1 miljonit inimest, kellest lepingulisi on 200 000. Ligikaudu sama palju oli neid ka viis aastat tagasi. Ühtaegu on Venemaa president Vladimir Putin tänavu kevadel kuulutanud, et kui ajateenistus lüheneb ühele aastale, siis peab lepinguliste osakaal relvajõududes suurenema kahe kolmandikuni. Laevastikust on juba teatatud, et seal teenivad selle aasta lõpuks ainult lepingulised sõdurid.
Bulavinov ütleb, et teoreetiliselt peaks ajateenistuse lühendamine ja lepinguliste sõjaväelaste hulga kasv suurendama Vene relvajõudude lahinguvõimet. “Mis on praegu ajateenija pea-eesmärk ajateenistuses? Nende kahe aasta jooksul kuidagi ellu jääda, mitte aga midagi õppida,” ütleb Bulavinov. “Lepinguline peaks teooria järgi olema jällegi professionaalsem sõdur.” Viimastel aastatel komplekteeriti kõik Tšetšeenias sõdinud väe-üksused ainult lepingulistest.
Lahinguvõime suurendamisele vaidlevad mõnevõrra vastu Golts ning kaitseministeeriumi ühiskondliku koja liige Ruslan Puhhov.
Relvastusspetsialist Puhhovi sõnul võib Vene armee ümber relvastada, kuid sellest pole kasu, sest sõjaväkke satub vilets kaader. Sisuliselt tuleb armee luua, nagu tegi Peeter Esimene 18. sajandi algul, resümeerib ta.
“Kunagi öeldi, et punaarmee olevat tööliste ja talupoegade armee. Tõeliselt tööliste ja talupoegade armeeks on ta muutunud nüüd,” väidab Puhhov. “Sõjaväkke lähevad poisid provintsist, kus pole tööd, või siis need, kes ei ole suutnud sõjaväe eest pakku minna – pole andnud altkäemaksu, suutnud saada vabastust jne. Ühesõnaga, noored allpool keskmist klassi.”
Tudengite arvel tase tõuseb?
Paradoksaalsel kombel võib sõdurite kvaliteeti tõsta ähvardav demograafiline tühik. See sunnib muutma praegust tava, et kõrgkoolis õppimine tagab sõjaväeteenistusest vabastamise. Kui puudus käes, võetakse sõjaväkke ka kõrgkoolides õppijad või selle lõpetanud.
Goltsi sõnul puudub Vene armees professionaalsete seersantide kaader, mis kannaks sõja-väe moraali, eetikat ja distsipliini. “Nemad on võimelised sõdurit kasvatama,” kinnitab Golts.
“Praegused seersandid on samasugused nagu ajateenijad, ei erine neist vanuse, elukogemuse, sõdurikogemuse ega millegi muu poolest. Miks peaks sõdur neid kuulama?” Ajateenistuse lühendamine on enne lähenevaid Venemaa parlamendivalimisi väga tähtis valimislubadus. Selle üks eesmärke on Ilja Bulavinovi sõnul vähendada määrustikuväliseid suhteid ehk dedovštšina’t, mille poolest Vene armee on kurikuulus.
“Inimesed kardavad sõjaväkke minna, sest nad kardavad, et neid ei tapeta mitte lahingus, vaid kasarmus või kuskil välja-käigus,” ütleb Bulavinov.
“Selleks et inimest piinata või tappa, pole vaja kahte aastat,” märgib Golts. “Dedovštšina probleem pole ju selles, et vanemad sõdurid peksavad neid, kes on nooremad. Dedovštšina probleem on selles, et see on Vene armee kasarmus distsipliini hoidmise vorm.”
Paradoks seisneb veel selles, et ajateenistuse lühendamise reformi alguses on vägivalda sõdurite seas kardetavasti rohkemgi kui praegu. Põhjus peitub selles, et n-ö pehme ülemineku korras teenivad tänavu sõja-väkke võetud noored poolteist aastat. Järgmisel aastal satuvad ühekorraga kasarmusse nii need, kes teenivad kaks aastat või poolteist aastat kui ka need, kes teenivad kõigest aasta. Paljude meelest ajendab see paratamatult vägivalla ajutise suurenemise.
Tegemist on Vene relvajõudude olukorda tutvustava artiklisarja teise looga. Esimene lugu ilmus 21. juulil. Järgneb ülevaade Venemaa Balti laevastikust.
Probleemid Pihkva diviisis
•• Vene relvajõudude esimene ainult lepingulistest sõduritest koostatud väeosa asub otse Eesti piiri lähedal – Pihkva 76. õhudessantdiviis. Aleksandr Golts ei usu siiski, et see oleks oluliselt tõstnud diviisi lahinguvõimet.
•• “Eelmisel aastal avaldati sellised arvud, et Pihkvast lahkus 1400 lepingulist,” väidab Golts. “Kuna Pihkva diviis koosneb kahest polgust, siis on seda väga palju.” Tavaline Vene diviis koosneb neljast kuni viiest polgust.
•• Golts märgib, et võrreldes keskmise Vene väeosaga on ainult lepingulistest koosnevatel üksustel loomulikult suurem lahinguvõime: “Neid pole vaja ümber formeerida, kui tekib vajadus lahingusse minna.”
Tasuks Vene kodakondsus
•• Venemaa relvajõud võtavad malli Prantsuse võõrleegionist, meelitades teenistusse mehi endistest Kesk-Aasia liiduvabariikidest. Idee on selles, et neile pakutakse lepingulist teenistust viieks aastaks. Kui oled nii kaua teenistuses, siis saad tasuks Venemaa kodakondsuse.
•• Seni pole selline värbamine erilist edu toonud. Kommersandi andmeil on niimoodi teenistusse saadud alla 500 isiku. Üks põh-jus olevat ka selles, et ohvitserid ise ei taha eriti Kesk-Aasiast pärit kaadrit teenistusse võtta.
