Ameerika naaseb juurte juurde

Teisipäeval ametiaja esimese kõne pidanud president Barack Obama jäi lubadustes tagasihoidlikuks, et mitte rahvale raskel ajal pettumust valmistada.

 Möödunud nädal on olnud Obama elus sümbolitest tiine. Rongisõit Washingtoni sama teed mööda, kus 1861. aastal otsis pimedusest varju atentaati kartev Abraham Lincoln. Pidustuste algus pealinnas kodu­sõ­jaaegse presidendi Lincolni memoriaali ees, kus 45 aastat tagasi pidas Martin Luther King oma kuulsa kõne „Mul on üks unis­tus”. Esimese mustanahalise presidendi ametisse astumine päev pärast riigipühana tähistatavat Kingi sünniaastapäeva ning ametivanne Piiblil, millel tõotas maa, rahva ja põhiseaduse eest seista ka Lincoln.

Obama suhteliselt lühikese poliitikutee sõlmpunktideks on olnud suured retoorilised võidud – suhteliselt tundmatu senaatorikandidaat lendas üleöö riikliku tähelepanu orbiidile pärast jõulist kõnet demokraatide 2004. aasta konvendil, kui tal oli jultumust loota ka parteile rasketel aegadel.

Retooriline Rootsi laud

Tema presidendiks kandideerimisest teatamist kaks aastat tagasi ning võidukõnet mullu novembris peetakse samuti retoorikaajaloo pärliteks. Seetõttu olid ka teisi­päevasele kõnele pandud suured ootused, mida rõhutas veelgi üldrahvalik optimism uue presidendi ametisse astumise suhtes – hiljutise arvamusuuringu kohaselt olid seitse küm­nest ameeriklasest selle üle õnnelikud. Ka on inauguratsioonikõne oluline, sest president seab selles oma prioriteedid, annab joonlaua, millega oma presidentuuri mõõ­ta.

Obama mõõdupuu oli retooriline Rootsi laud, kus karismaatilise esituse ja läbimõeldud retoorikaga pakuti veidi kõikidele. Ilmselgelt oli see raske aja kõne. Obama kasutas Ameerika iseseisvussõja süngeimat talve kirjeldavat lõiku Thomas Paine’i artiklitekogumikust „Kriis”: „Räägitagu tuleviku maailmale, et talve sügavuses, kui midagi peale lootuse ja vooruslikkuse ei jää ellu, astusid linn ja maa ühele jagatud ohule vastu.”

Avatult raskustest kõneledes kindlustas ametisse astunud president end ka liigsuurte ootuste-lootuste mulli lõhkemise vastu. Ta kordas kampaaniaski rõhutatut – järgmised aastad ei tule lihtsad. Veel kord tõi Obama välja probleemid alates haridusest ja energiast, lõpetades Ameerika rahvusvahelise positsiooni nõrgenemisega, milles paljud kriitikud on süüdistanud ametist lahkunud presidenti George W. Bushi. Kuigi Obama tänas Bushi, leidus kõnes siin-seal torkeid ametist lahkunud presidendi nõrkustele, kas siis energeetika või teadustöö edendamise valdkonnas.

Raskele ajale viitas ka Bushi 2001.–2002. aasta enesekindlast retoorikast kraad nõrgem lähenemine. Bushi „me oleme teist ülekaalukalt üle” asemel ütles Obama Ameerika vaenlastele „te saate lüüa”. Obama ei andnud ka rahvusvahelise areeni jaoks täpseid lubadusi, tõotades, et Ameerika on iga selle rahva, mehe, naise ja lapse sõber, kes otsib rahu.

Ettearvatavalt ei pakkunud äsja ametisse astunud president oma inauguratsioonikõnes kuigi konkreetseid lahendusi kirjeldatud probleemidele. Ta otsis aga tuge Ameerika ühiskonna baasväärtustest: ausus, raske töö, julgus, sallivus, uudishimu ja patriotism. Obama rõhus igaühe rollile ja vastutusele kaasinimeste ning riigi ees. See roll, ütles ta, eeldab ka ohvrite toomist.

Küll aga ei pakkunud president Obama oma tulevast ametiaega üheselt defineerivat metafoori. Jagatud vastutus oma riigi tuleviku eest seab küll tooni, kuid ei ole veel see ühtne kujund, mis inimestele meelde jääb. Ameerika taassünni ja lubatud muutusteni jõudmisest kuuleb eeldatavasti täpsemalt presidendi järgmistest kõnedest.

Mitmekesine sõnavalik

Sarnasus Bushiga

Erinevus Kennedyst

•• Kõne teemade paljusus peegeldus ka Obama sõnavalikus. 20 minuti jooksul kasutas ta 15 korda Ameerika riigile ja rahvale viitavat sõna nation, üheksa korda mainis Ameerikat ning „inimesed” ja „rahvas” esinesid kaheksa korda.

•• Seega on Obama inauguratsiooni­kõne pigem sarnane George W. Bushi esimese ametisseastumisega, kus nation läks enim kasutatud sõnana käiku 13 korda ja järgnes „Ameerika” (11).

•• Teises inauguratsioonikõnes, keset Iraagi „vabastamisoperatsiooni”, kasutas Bush aga vabadust tähendavaid sõnu freedom ja liberty kokku 42 korda; Ameerikat esines neist poole vähem.

•• Obama retooriliseks eeskujuks peetava Kennedy inauguratsioonikõnes olid enim esinenud sõnad „maailm”, „rahvas” ja „võim”.

•• Hoopis erineva pildi annab Abraham Lincolni ametisseastumis­kõ­ne – kodusõjaaegse riigijuhi jaoks olid olulised sõnad „konstitutsioon” (24) ja „seadus” (22).