Ameerikat ähvardab naftareostus
USA rannavalve hinnangul paiskub merepõhjas olevast puuraugust vette viis korda rohkem naftat, kui seni on arvatud ja kõikidest seni ette võetud meetmetest hoolimata ähvardab nelja Mehhiko lahe äärset osariiki katastroofiline naftareostus.
Lousiana rannikust 80 kilomeetri kaugusel meres olnud naftaplatvormil Deepwater Horizon toimus 20. aprillil plahvatus ja puhkes tulekahju. Kaks päeva hiljem vajus firmale British Petroleum (BP) kuuluv platvorm merre. 115 inimest pääses plahvatuse järel platvormilt, kadunuks jäi, teisisõnu, hukkus 11 töölist, mis teeb sellest ohvriterohkeima naftaplatvormi õnnetuse ligi kümne aasta jooksul.
Võimalik looduskatastroof hakkas ilmnema neli päeva hiljem, kui avastati, et puuraugust lekib merre naftat. Nüüdseks on selgunud, et naftat tuleb puuraugust umbes 5000 barrelit ehk ligi 800 000 liitrit päevas. See-tõttu on veepinnale moodustunud naftalaik, mis katab juba enam kui 75 000 ruutkilomeetrit. Eile oli Eesti pindala – veidi enam kui 45 000 ruutkilomeetrit – ületav laik jõudnud 30 kilomeetri kaugusele Mississippi suudmealast. Tõsi küll, tegemist ei ole ühtlaselt merd katva laiguga, vaid merealaga, mis on reostatud väiksematest õlilaikudest.
Päästetöötajate senised katsed peatada nafta väljavoolu puuraugust ei ole andnud tulemusi, sest hädaolukordadeks mõeldud väljavoolu tõkestamise seadeldis ei hakanud tööle. Merepinnast enam kui pooleteise kilomeetri sügavusel oleva augu sulgemiseks veealuste robotseadmetega võib kuluda isegi mitu kuud, tõdes päästetöid juhtiv viitseadmiral Mary Landry rannavalvest.
BP esindaja Doug Suttlesi sõnul kaalutakse puuraugu kohale kupli paigaldamist, millesse kogunev nafta pumbataks toru kaudu laevadele. Seda on aga varem tehtud vaid madalas vees ja kupli paigaldamisega saadaks ilmselt hakkama alles kahe kuni nelja nädala jooksul. Veel üheks võimaluseks peetakse nn päästepuuraugu tegemist, mille kaudu oleks võimalik sulgeda olemasolev puurauk tuhandete meetrite sügavuses, kuid seegi on eksperimentaalne ja naftavoolu niimoodi peatamiseks võib kuluda kaks-kolm kuud.
Kolmapäeva õhtul hakati katsetama nn kontrollitud põletamist ehk veepealse nafta süütamist. Mõistagi ei tähenda see tiku naftalaigu sisse viskamist. Esimesel katsetusel osales kaks rannavalve ja BP laeva, mis tulekindlaid poome kasutades kogusid nafta kokku, vedasid selle eemale ja süütasid põlema. Landry sõnul on mujal tehtud katsetused näidanud, et nii on võimalik ära põletada 50 kuni 95 protsenti kokku kogutud naftast. Keskkonnaeksperdid on öelnud, et mürgine suits ja tuhk võivad lindudele-loomadele küll mõjuda, kuid ilmselt mitte nii halvasti, kui naftaga määrdudes.
Sellegipoolest võib nafta jõuda Louisiana rannikule juba sel nädalavahetusel. Ohus on ka Mississippi, Alabama ja Florida osariigi rannik. Arusaadavalt kannataksid kaldaaladel parajasti pesitsema asunud linnud, aga isegi kui nafta kaldale ei jõua, on ohus näiteks merikilpkonnad, kes just praegusel aastaajal liiguvad munemispaikadesse Mehhiko lahes. Nad peavad ju hindamiseks aeg-ajalt veepinnale tõusma ja võivad seega sattuda naftalaiku.
Mida enam naftat merre voolab, seda enam on sel mõju poliitikale ja naftatööstusele. USA-s on aastakümneid kehtinud avamere naftapuurimise moratoorium enamikus piirkondades peale Mehhiko lahe. Alles möödunud kuul aga tuli Barack Obama valitsus välja kavaga, mis küll piiratult, aga siiski, lubaks rajada uusi naftapuurtorne muudelgi meredel. Kui nafta ulatusliku reostusena kaldale jõuab, selle koristamine aega ja raha nõudvaks ning kahju väga suureks kujuneb, võib avalik arvamus pöörduda sedavõrd avamere naftapuurimise vastu, et seadusandjad seda hoopis veelgi piiravad.
Oht väheneb, aga ei kao kunagi
•• Avamere naftapuurimise ajaloo ohvriterohkeim õnnetus juhtus 1988. aastal, kui Põhjameres asuval naftaplatvormil Piper Alpha plahvatas kondenseeritud gaas. Lahvatanud tulekahjus hukkus 167 inimest.
•• Katastroofi järel mõeldi tõsiselt läbi ning rakendati ohutus- ja päästemeetmed naftaplatvormidel üle kogu maakera. Tööstusharu esindajad kinnitavad nüüd, et õnnetuste tõenäosus on oluliselt vähenenud, kuid täielikult ei kao oht töötajatele ja loodusele kunagi.
•• Kuigi turvalisusse suhtutakse avamere naftaplatvormidel täie tõsidusega, on näiteks sealsamas Mehhiko lahes 2001. aastast saadik toimunud tulekahjusid ja plahvatusi 858 korral ja hukkunud on vähemalt 55 töölist.
•• Naftareostuse seisukohalt toimus senine suurim õnnetus 1979. aastal, mil Mehhiko ranniku lähedal voolas üheksa kuu jooksul välja 518 miljonit liitrit naftat. 1983. aastal lekkis Pärsia lahte ligi 300 miljonit liitrit naftat, kui tanker oli sõitnud puruks naftaplatvormi.
