Täpselt kolm aastat tagasi, 2006. aasta alguses sulges Gazprom Ukraina gaasikraanid, katsetades aasta hiljem sama ka Valgevene suunal. Kuid kriisist pole tehtud üheseid järeldusi. Ukrainast ja Valgevenest vahetult läänes asuvad kliendid pidid gaasipuuduses külmetama, aga vanad Euroopa riigid, kes on veelgi kaugemal, pole Gazpromi ohust ikka veel päriselt aru saanud.

EL-i energiavolinik, lätlane Andris Piebalgs on pidanud Venemaast energia­sõltumatuse suurendamiseks piike murdma ka mujal kui idas. Nord Streami projektiga suutis Gaz­prom enda poolele kallutada Saksamaa, üritades South Streamiga meelitada ka Itaaliat. Ja liiga kaugele Lähis-Itta vaadates peab Euroopa valmistuma USA raevuhoogudeks. Kuid kas Iraan on ohtlikum partner kui Venemaa?

Päästerõngaks on Türgi. Läbirääkimised Nabucco torujuhtme ehitamiseks on olnud pingelised ja lõplik otsus peaks tulema sel aastal. Uus Gazpromi–Ukraina kriis kujuneb ilmselgelt kiirendavaks tõukeks. Kuid hinnamehhanism jäi novembrikuisel kohtumisel ikka veel lahtiseks. Piebalgs pidi leppima sellega, et Türgist ei saa mitte ainult transiitmaa, vaid ka oluline osanik Euroopa energiaprojektides. Vähemalt ei sea Türgi eeltingimuseks oma vastuvõtmist Euroopa Liitu.

Nabucco peaks hakkama 2013. aastal toimetama Aserbaidžaani maagaasi Euroopasse, esmalt kümme miljardit kuupmeetrit, 2021. aastast 31 miljardit kuupmeetrit aastas. Probleemiks on aga see, et Aserbaidžaani gaasist üksi ei piisa torujuhtme mahu saavutamiseks. Kõnelused Iraani kaasamiseks on aga poliitiliste karide taga.

Gazpromi suurprojektid Nord Stream ja South Stream on sattunud äkitselt raskustesse, esialgsed tähtajad on hakanud venima. Merepõhjas Venemaalt Bulgaariasse maagaasi toimetama hakkava 900-kilomeetrise South Streami läbilaskevõimeks on kavandatud 30 miljardit kuupmeetrit aastas.

100 protsenti Gazprom

Praegu loodab Venemaa selle juhtme avada samuti 2013. aastal, kuid tööde alustamisega enne Nabuccot läheb juba kiireks. Nabucco on küll 3300-kilomeetrine torujuhe, kuid selle ehitamist hõlbustab kulgemine maismaal.

Pooled Euroopa Liidu maad on praegu Moskva sõltlasriigid, kelle gaasiimpordist moodustab Gazpromilt sisse ostetav maagaas enam kui poole. Läti, Slovakkia, Soome ja Eesti sõltuvad 100 protsenti Venemaast.

Gazprom oli varem sõlminud Ida-Euroopa riikidega aastakümneid kestvaid lepinguid, kuid alates Putini võimuletulekust hakati neid järjest ümber tegema. Kes kõrgema hinnaga nõus ei olnud, pidi kannatama. Ja loomulikult suutis Gazprom oma torujuhtmete otsas olevad riigid põlvili suruda.

Venemaa on maailma suurim maagaasi tootja ja eksportija, kuid mitte ainuke. USA toodab peaaegu sama palju, kuid tarbib enamiku ise ja ostab Kanadastki sisse. EL on ka ise maagaasi tootja, kuna Põhjamerest saadav maagaas on teinud Norra kõrval suurtootjaks ka Suur­britannia ja Hollandi, ent sealse toodangu suurendamine põrkab keskkonnaprobleemidele.

Türgi vajab samuti alternatiivi

Lõuna-Euroopa on aga üha enam otsinud võimalusi maagaasi importimiseks Põhja-Aafrikast, ennekõike Alžeeriast. Ida- ja eriti Kagu-Euroopa on jäänud Gazpromi meelevalda ja nende ainus tõsiselt võetav alternatiiv paistab kulgevat läbi Türgi.

Tegelikult on ka Türgi hetkel Gazpromi sõltlane, importides 75 protsenti oma maagaasist just Venemaalt, kas siis Balkanil praegu suletud torujuhtmete või otse Musta mere alt kulgeva Blue Streami torujuhtme kaudu. Türklaste jaoks saab Nabucco olema alles sissejuhatus järgmistele projektidele.

Aserbaidžaani gaasist ei piisa

•• Türgist kaugemale vaadates seisab Euroopa ees aga järgmine probleem. Austerlaste kokkuleppele Iraani gaasitööstuse arendamiseks reageeris USA 2007. aastal protestiga. Samal ajal on USA–Iraani vastastikune arvete­õien­damine loonud pinnase ka nn gaasi-OPEC-i loomiseks Venemaa, Iraani ja Katari vahel.

•• Türkmenistanist Kaspia mere kaudu Aserbaidžaani kulgeva gaasijuhtme kavad on seni takerdunud Iraani protesti taha ja sealsed gaasivarud on praegu täielikult Venemaa vahendada. Türkmenistani–Iraani torujuhe on praegu kinni ja riigid kauplevad hinna üle. Gazprom ostab Türkmenistani maagaasi odavalt sisse ja müüb kallimalt läände edasi.

•• Pärsia lahe emiraatide jaoks on Euroopasse torujuhtme rajamisel takistuseks endiselt Iraak. Sealse olukorra rahunemine või­maldaks Nabuccot juba palju kaugemale sirutada. Teatavasti on torujuhtmele nime andnud Verdi ooper „Nabucco” (1842) pü­hen­datud just Babüloonia kuningale Nebukadnetsar II-le, kes valitses tänapäeva Iraagi aladel.