Antarktis jääb ilma Kaliningradi oblasti suurusest liustikust

Antarktist kattev jääkilp on teadlaste hinnangul globaalse kliimasoojenemise mõjul kahanemas üha kiiremini, mis muudab pöördumatult regiooni keskkonda.

Teadlased on viimastel aastatel jälginud huviga kliimasoojenemise mõju Wilkinsi šelfiliustikule, kust on mandrist eraldumas vähemalt 14 tuhande ruutkilomeetri ehk peaaegu Kaliningradi oblasti suurune jäälahmakas, teatas BBC.

Eelmisel nädalal tegi Euroopa Kosmoseagentuuri satelliit liustikust mitmeid fotosid, millelt võib näha vaadeldavat ala ülejäänud liustikuga ühendavas kitsas looduslikus jääst ühendussillas pragusid. Samuti on fotodelt näha vastmoodustunud jäämägesid triivimas Antarktika poolsaare lääneosaga piirnevas ookeanis.
"Me teame, et see šelfiliustik on olnud täiuslik või eriti stabiilne alates 1930.-ndatest aastatest," märkis glatsioloog David Vaughan. "See alustas taganemist 1990.-ndate lõpus."

"Tõsiasi, et see on praegu taganedes kaotanud ühenduse oma kahe saarega, on äärmiselt tugev argument, et kliimasoojenemine mõjutab veel üht Antarktise šelfiliustikku," lisas ta.

Teadlased oletavad, et kui šelfiliustikud sulavad, hakkab mandrijää liikuma kiiremini ookeani suunas.
Viimase 50 aasta jooksul on Antarktika poolsaar olnud kõige kiiremini soojenevaid piirkondi Maal. Alates sellest ajast on kuus Antarktise šelfiliustikku sulanud täielikult.