Araali merest alles alla veerandi

Veel aastakümnete eest oli Araali meri maailma suuruselt neljas siseveekogu, nüüd on järvest järel vaevalt veerand, kuivamise eest pole seda suutnud kaitsta ka 1994. aastal sõlmitud rahvusvaheline konventsioon järve päästmiseks.

Araali meri ei pidanud vastu intensiivsele põllumajandusele ja nõukogude ajal käivitatud irrigatsioonikampaaniale. Veekogu hakkas kuivama 1960. aastatel, kui vastvalminud Karakumi kanal suunas osa vett Türkmenistani kõrbesse, lisaks juhiti Araali mere vett kanalite ja kraavide kaudu ümbruskonna põldudele, üritades muuta miljonid hektarid viljakaks.

Varem kalarikkas meres suri kalapüük elatusallikana välja juba enne 1977. aastat. 1980. aastate keskpaigaks oli vee juurdevool täielikult peatunud, 1990. aastate alguseks oli järv juba kahanenud pooleni varasemast.

Viie Kesk-Aasia riigi katsed järve päästa pole andnud tulemusi, seevastu on veekogu kadumine tekitanud keskkonnakatastroofi, kuna ohtralt paljunema hakanud rohutirtsud ja termiidid on hävitanud vähemalt poole miljoni inimese elatusallikad ja elamud.

EPL