Seniste teadmiste valguses elavad jääkarud kindlasti Arktikas ja pingviinid Antarktikas ning vaid väheseid loomariigi esindajaid leidub mõlemas polaarpiir­konnas – näiteks hallvaalad ja randtiirud. Nende puhul jäävad senised teadmised püsima, kuid nüüd on selgunud, et vee all elutseb sadu külmalembeseid liike, mis on esindatud nii põhjas kui ka lõunas.

„Vähemalt 235 liiki elab ­mõ­lemas polaarmeres, kuigi neid lahutab 11 000 kilomeetrit,” tõ­detakse mereelu loenduse vaheraportis. Mereelu loendus on küm­nendi pikkune maailmamerede loomariigi kaardistamine, mis peaks lõpule jõudma 2010. aasta sügisel.

Põhjahoovused või jääaeg?

Geneetiliste uuringutega on nüüdseks tõendatud, et nii põhjas kui ka lõunas elavad identsed kooriklooma-, meripura- ja molluskiliigid. Nad moodustavad umbes kaks protsenti Antarktika 7500-st ja Arktika 5500-st teadaolevast liigist.

Vastuseta on aga küsimus, kus need liigid alguse said ja kuidas kahte maakera eri otsa sattusid. Ühe teooria kohaselt võisid neid Antarktikast põhja poole viia külmad hoovused Atlandi ookeani põhjas, nii et oli võimalik vältida eluohtlikke soojemaid veekihte. Kuid üks loenduse juhte Julian Gutt ütles, et pole kuulnudki ekvaatorilähedastest sü­ga­vustest leitud külmalembeste liikide isenditest, mis seda teooriat kinnitaksid.

Ka jääaeg võis aidata liikidel levida, vahendas Reuters teadlaste oletusi. Tollane Antarktika jääkiht laius praegusest palju kaugemale ning ookeani murdudes tekitasid jäämäed põhja poole suunduvaid hoovusi.