Aseri naftabuumi lõpp tõi majanduskriisi ja meeleavaldused

Tosina aasta madalaim naftahind on paisanud Aserbaidžaani majanduskriisi ning põhjustanud riigis meeleavaldusi ja rahutusi, millele võimud on vastanud pisargaasi, veekahurite, kummikuulide ja vahistamistega.

2003. aastal isalt võimu üle võtnud Ilham Älijev on tumedates vetes. „Presidendil ei ole sellise kriisiga kogemusi. Ta harjus ära aastast aastasse kerkinud elatustaseme ja reaalpalkadega,” kommenteeris Economist Intelligence Uniti Aseri analüütik Alex Nice. „Sõltuvus naftast sarnaneb Saudi Araabiaga, kuid Aserbaidžaanil on väiksemad riiklikud reservid.” Riigi tuludest annab (täpsemini: andis) süsivesinike eksport lausa kolm neljandikku.

Detsembris, olles väidetavasti kulutanud poole valuutareservist, loobus keskpank manati kursi hoidmisest. Manati kurss dollarisse langes kolmandiku võrra. Rohkem kui Kasahstanis – ja nagu krooni ajal Eestiski – on inimesed võtnud aga hüpoteeklaene välisvaluutas.