Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus
Kuigi Gulagi vangilaagrites hukkus miljoneid inimesi, on kuulsaimaks ja hirmsaimaks üksik-näiteks seda tüüpi koondus- laagritest siiski natside oma: Auschwitzi mõrvalaagris tapeti ligi poolteist miljonit inimest.
Täna tähistab suur osa maailmast holokaustipäeva, täpsemalt seda, kui hiljaks jäänud Nõukogude armee üksused vabastasid Auschwitzi koonduslaagrist 7650 vangi. Natsid olid jõudnud seal tappa ligi poolteist miljonit inimest, kõige rohkem juute, mustlasi ja poola- kaid, ka eestlasi. Sama palju suri seal nälga ja haigustesse.
Lenini vanglate eeskujul
Auschwitz oli hirmsaim paik neile, kelle ainus süü oli sündida juudina. Natslikud koonduslaagrid olid üks hirmsamaid nähtusi 20. sajandil, kuid nende eeskujuks oli Lenini rajatud vanglavõrgustik Venemaal. 1945. aastal vabastasid Nõukogude väed küll Auschwitzi, kuid ei lõpetanud kodumaal Gulagi tapatalguid.
Koonduslaager rajati 1940. aastal Lõuna-Poolas kohta, kuhu suunduv raudtee võimaldas kokku vedada vange kõikjalt Euroopast. Tegemist oli paigaga, kus pidi natside arvates lõplikult lahendatama “juudi-probleem”, sealse
tes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas.
Auschwitzi ei veetud üksnes juute. Seal toimus ka 19 000 mustlase ja 83 000 poolaka hävitamine. Euroopa kommuniste ootas ees Auschwitz, kuid samuti ootas see muid teisitimõtlejaid ja poliitvange. Sinna veeti Nõukogude sõjavange ja vagunite viisi Eesti juute.
Auschwitzi ülemaks 1940-45 oli SS-Hauptsturmführer Rudolf Franz Höss. Tema oli see, kes otsustas Berliini soovitatud vingugaasi asemel kasutada gaasikambrites gaasi nimega Zyklon-B. Oma teenete eest Berliinis suurt au teeninud Höss langes 1946. aastal liitlasvägede kätte, kes andsid ta üle Poola võimudele ja viimased poosid ta järgmisel aastal üles Auschwitzi gaasikambrite esisel.
Kuigi Gulagi vangilaagrites mõrvati inimesi, sümboliseerivad natslikke laagreid nüüd peamiselt gaasikambrid ja krematooriumid. Auschwitz oli nii sunnitöö- kui ka hävituslaager, Treblinka, Belzec ja Sobibor olid ainult hävituslaagrid, viimased suleti juba 1943. aastal, kui kõik Poola juudid olid tapetud.
Auschwitz lõi kõik teised surmalaagrid üle, seal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest, Treblinkas kuni 900 000, Belzecis 600 000. Holokaustiohvrite arvuks hinnatakse praegu kuus miljonit juuti ja veel mitu miljonit muust rahvusest isikut. Võrdluseks: Gulagi vangilaagrites tapeti mõningatel hinnangutel kolm kuni seitse miljonit inimest, kõikide kommunismiohvrite (nälga surnute ja sõjas tapetute) arv ületab aga kaugelt natsismiohvrite hulga.
Tüli Auschwitzi koonduslaagrist muuseumi üle
Sõja järel muuseumiks muudetud ja 1979. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Auschwitzi asjus on täna-päeval rohkesti poliitilist tüli.
1979. aastal käis Auschwitzis 1941. aastal mõrvatud 152 katoliiklase mälestusteenistusel paavst Johannes Paulus II, mispuhul püstitati sinna suur puust rist. 1998. aastal puhkes aga skandaal, kuna selleks ajaks oli püstitatud kokku paarsada risti, Iisraelis asuv Yad Vashemi holokaustimuuseum kuulutas aga, et juutidele on alandav mälestada tapetud juute risti all.
Ristitüli pole seni lahendust leidnud. Roomakatoliku kirik saatis tänaseks Oswiecimi mälestustseremooniale kardinal Jean-Marie Lustigeri, kes ise on päritolult Poola juut ja kelle ema suri Auschwitzis 1943. aastal. Paavst on kanoniseerinud ka kaks Auschwitzi ohvrit.
Juudiühendused pole olnud rahul ka sellega, et Poola oma kaotusi seal meenutab, Auschwitzi taheti säilitada just juutide mälestusmärgina. Täna koguneb aga mälestustseremooniale Oswiecimisse riigijuhte ja kokku 10 000 aukülalist.
1999 korraldati Auschwitzi juures aga kohalike elanike meeleavaldus, kes polnud rahul, et maailmapärandi kaitse sildi all nende kunagist omandit tagasi ei anta ja vangilaagreid ümbritsevas kaitsetsoonis midagi ehitada ei lubata.
