Austria tahab jääda GM viljavabaks piirkonnaks
Euroopa Komisjoni seisukohast nähtub, et ühendus on otsustanud Ameerika surve ees taganeda ning oma poliitikat selles küsimuses USA-ga kooskõlastada.
Reageerides Brüsseli otsusele tegi Ülem-Austria liidumaa peaminister Josef Püringer eile avalduse, märkides, et Ülem-Austria on huvitatud geneetiliselt muudetud viljade vabaks tsooniks jäämisest. Kui Brüssel seda aga ei võimalda, annab liidumaa asja kohtusse, ütles Püringer.
Austria seisukohta selgitas lähemalt Rahvapartei juht Josef Stockinger, kes nimetas kahte põhjust, miks Austria on geneetiliselt muudetud viljade kasvatamise vastu. “Meie seisukoht on, et viljade geneetilist muutmist ei ole piisavalt veel uuritud. Me oleme otsustanud eelistada selgust riskile ning me ei soovi oma maad geneetiliselt muudetud viljadega saastata. “
Stockinger rõhutas, et nende põllumehed harrastavad maaharimisel mahepõllumajandust. “Ülem-Austria on regioon, kus kasutatakse kõige ulatuslikumalt mahepõllumajandust. Meie keskkonna kultuur on kõrge ning me ei taha seda ohustada.”
Seni on Euroopa Liit geneetiliselt muudetud organismide küsimuses lähtunud de facto poliitikast ning hoidunud uuendusest eemale. Eile tehtud avalduses täpsustas Komisjon esimest korda oma seisukohta. Komisjoni sõnul võivad liikmesriigid üldreeglist küll kõrvale astuda, kuid seda ainult juhul, kui selleks on uusi teaduslikke põhjendusi, või kui regiooni spetsiifika seda nõuab. Austria puhul kumbki neist puntidest ei kehti, öeldi avalduses.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Beate Gminder täpsustas Komisjoni seisukohta, öeldes, et Euroopas kasvavad geneetiliselt muudetud viljad tervist ei ohusta. “Meie andmetel on teaduslikult tuvastatud, et Euroopas kasvavad geneetiliselt muudetud organismid ei ohusta tervist rohkem, kui tavapäraselt kasvatatud viljad.”
Euroopa Liidu keskkonna volinik Margot Wallström ütles, et ta mõistab täielikult Austria muret keskkonda ja inimeste tervist kaitsta ning ta saab ka aru, et geneetiliselt muudetud viljade kooslus tavapäraste organismidega tekitab tõsiseid probleeme, kuid Wallström arvas, et neile erimeelsustele on võimalik seadusloome teel lahendusi leida.
