Kogu eilse päeva kestnud lahingud Kuveidi piiri äärse Umm Qasri linna pärast kulmineerusid USA lipu heiskamisega linnas, kuid hiljem võeti lipp uuesti alla. USA võimud selgitasid seda vajadusega iraaklastele näidata, et nende riiki ei tuldud mitte okupeerima, vaid vabastama. Samas võeti vangi 250 iraaklast, kuid hiljem selgus, et enamik neist ei ole mitte sõdurid, vaid sadamatöölised. Iraak eitas nii linna langemist kui ka sõdurite vangilangemist. USA kinnitas, et esimesena on lahingus hukkunud üks merejalaväelane, seda edasitungil al-Rumeila naftavälja suunas, kuigi täpsematest selgitustest keelduti. Hiljem tuli teade ka teisest hukkunust.

Õhtused teated, et Lõuna-Iraagis olevat olulisemad lennuväljad üle võetud, esialgu veel kinnitust ei leidnud. Pealetungivate sõdurite kinnitusel olevat näha ka põlevaid naftapuurtorne, kuid esialgu ei olnud ka selle kohta veel kinnitust.

Kell 19.10 Eesti aja järgi hakkas Bagdadist kostma uusi plahvatusi, kusjuures USA kinnitusel pidid need tähendama suure pealetungi algust. Presidendi-palee oli pärast uusi õhulööke leekides. Pentagoni pressiesindaja kinnitas CNN-ile, et reede kujuneb “A-päevaks”, mis peab tekitama iraaklastes šokki ja kohkumust. 20 kilomeetri pikkune kolonn Bradley lahingumasinaid ja tanke M1A1 Abrams oli samal ajal Bagdadi suunas liikudes edenenud Iraagi territooriumil 160 kilomeetrit. Plahvatustest teatati ka kurdide linnades Mosulis ja Kirkukis.

Lõuna-Iraagis suutsid Iraagi väed eile õhtul pealetungijate edasiliikumise peatada Nassiriya lähistel Eufrati jõel. USA väed vastasid iraaklaste vastupanule raketilöögiga. Linna kaitses Iraagi 11. jalaväedivisjon, Nassiriya langemine oleks aga tähendanud Basra–Bagdadi maantee-ühenduse katkemist. Briti kindralmajor Albert Whitely pidas Nassiriya hõivamist tõeliseks väljakutseks, millest sõltub edasitung Bagdadile. Samal ajal kinnitasid inglased, et nendel on plaan Lõuna-Iraagi suurim linn Basra ööl vastu tänast vallutada.