Barack Obama pälvis Nobeli rahupreemia
Obama pälvis Nobeli komitee teatel preemia püüdluste eest rahvusvahelise diplomaatia tugevdamisel ja rahvaste vahelise koostöö edendamisel.
Nobeli komitee toonitas Obamale preemia määramisel ühtlasi tema üleskutseid tuumarelvastuse vähendamiseks ja tegevust rahumeelse maailma heaks, vahendas Reuters.
"Väga harva on üks isik samal määral, nagu Obama, pälvinud maailma tähelepanu ja andnud inimestele lootust paremale tulevikule," teatas komitee oma avalduses.
"Tema diplomaatia on rajatud põhimõttele, et need, kes juhivad maailma, peaksid baseeruma väärtustel ja suhtumistel, mida jagab enamik maailma rahvastikust," lisas komitee oma ametlikus avalduses.
Tänavu oli preemia kandidaatide seas 172 isikut ja 33 organisatsiooni, vahendas CNN.
Obama tihe ametiaeg
Jaanuaris ametisse asunud 48-aastane Obama on USA esimene mustanahaline president. Ta on vähem kui aasta kestnud ametiaja jooksul kutsunud maailma tuumariike üles oma relvaarsenali vähendama ja lükanud taas käima vahepeal seiskunud rahuprotsessi Lähi-Idas.
Eelmisel kuul otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu võtta vastu resolutsiooni, millega vähendatakse tuumarelvastuse arsenale kogu maailmas. Resolutsioon kutsus tuumariike piirama tuumarelvastuse levitamist ja vähendama tuumaterrorismi riski.
Suvel kohtus Obama aga Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga, kellega kaalutakse uue kahe riigi vahelise tuumarelvastuse piiramise leppe sõlmimist, kuna detsembris saab läbi senise START-1 lepingu tähtaeg.
Analüütikud toonitavad aga, et USA on hetkel sõjas nii Iraagis kui Afganistanis.
Kolmas Nobeli pälvinud USA president
Obama on kolmas ametis olev USA president, kes on saanud Nobeli rahupreemia. 1906. aastal pälvis Theodore Roosevelt preemia Vene-Jaapani sõja lõpetanud rahulepingu eest, 1919. aastal sai Woodrow Wilson preemia aga Rahvasteliidu loomise eest.
Obama on ka kolmas USA demokraatide poliitik, kes on Nobeli rahupreemia võitnud. 2002. aastal pälvis preemia ekspresident Jimmy Carter, seda aga mitte presidendiametis olles, ja 2007. aastal endine asepresident Al Gore.
Eelmisel aastal pälvis Nobeli rahupreemia Soome endine president Martti Ahtisaari, keda komitee tunnustas vahendustegevuse eest rahu tagamisel Kosovo ja Aceh’ konfliktides.
Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia sai kirjanik Herta Müller, meditsiinipreemia pälvisid USA teadlased Elizabeth Blackburn, Carol Greider ja Jack Szostak vähi arenguga seotud ensüümi uurimise eest, füüsikapreemia Charles K. Kao, Williard S. Boyle ja George E. Smith kiudoptika arendamise eest ning keemiapreemia Venkatraman Ramakrishnan, Thomas A. Steitz ja Ada E. Yonath ribosoomide uurimise eest.
Alfred Nobeli nimelist preemiat hakati jagama 1901. aastal. Tänavu on Nobeli preemia suuruseks 10 miljonit Rootsi krooni. Nobeli rahupreemia antakse kätte 10. detsembril Oslos, ülejäänud preemiad Stockholmis.
