Barcelonas nõudis miljon inimest Kataloonia riiki


Barcelonas nõudis miljon inimest Kataloonia riiki
Loosungid räägivad selget keelt: „Iseseisvus” ja „Järgmine riik Euroopas”.Reuters

Kuna autonoomiat laiendada ei õnnestu, siis nõutakse üha enam iseseisvust.

Rahvas vastas Hispaania konstitutsioonikohtu otsusele tühistada Kataloonia autonoomia laiendamine laupäeval hiigelmeeleavaldusega Barcelona täna­vail. Ligi miljon inimest mars­sis loosungite all, mis nõudsid juba ühemõtteliselt Hispaaniast lahkulöömist.

2006. aasta referendumil otsustas 73,9 protsenti Kataloonia valijaist, et regiooni autonoomiat tuleb oluliselt suurendada. Uus statuut oleks andnud omavalitsusele suurema õiguse maksude, kohalike seaduste, immigratsiooni jne kontrollimisel. Tookord toetas Kataloonia reformi isegi peaminister José Luis Rodríguez Zapatero, kuid kaks nädalat tagasi tühistas Hispaania konstitutsioonikohus selle.

Kataloonia oleks kuulutatud omaette üksuseks (Hispaania alla kuuluva riikliku struktuurina) ja katalaani keel tõstetud seal hispaania keelest tähtsamasse rolli. Kuid konstitutsioonikohus tühistas need sätted, viidates, et Hispaania põhiseadus deklareerib „ühtset ja jagamatut Hispaania natsiooni”.

Keel on peamine

Peamine lahkheli keskvõimuga on olnud katalaani keele staatuse pärast, kusjuures Kataloonia poliitikud on juba 1980. aastate lõpust alates toonud oma keeleseadustele eeskujuks teiste hulgas Eestit.

Kataloonia suutis taastada autonoomia Hispaania koosseisus pärast diktaator Franco surma ja demokraatia taastamist 1978. aastal, kuid on sattunud järjest sügavamasse vastasseisu keskvõimuga Madridis. Kataloonia suurim partei Koondumine ja Liit (Convergència i Unió) ei välista iseseisvumist, seda enam, et Madrid pole valmis isegi seniseid järeleandmisi lubama.

Kataloonia püüete vastased hirmutavad natsionalismiohuga, mis lammutaks Hispaania riigi. Riigi regioonide iseseisvusreferendumid on Madrid täielikult välistanud.

Kataloonia omavalitsustes vastati aga mullu ja tänavu kohalike referendumitega, mis kinnitavad ligi 95-protsendist toetust iseseisvumisele. Paraku on valijate osavõtt mitteametlikest rahvahääletustest olnud üsna loid. Barcelona elanikelt kavatsetakse arvamust küsida alles tuleva aasta aprillis, mistõttu on veel vara referendumit ka nurjunuks kuulutada.

Neli Kataloonia vabariiki

•• Kataloonial oli omavalitsus Aragóni ja Hispaania koosseisus 18. sajandini, kusjuures 1640– 1652 lõi ta vabariigina Hispaaniast lahkugi, kuid alistati. Samamoodi nurjus Kataloonia riigi loomise katse 1873. aastal.

•• 1914. aastal taastatud omavalitsuse (Mancomunitat de Catalunya) likvideeris keskvõim 1925. aastal. 1931. ja 1934. aastal kuulutati kahel korral edutult välja Kataloonia Vabariik, kuid diktaator Franco kaotas autonoomia uuesti 1939. aastal.

•• Erinevalt Baskimaast, kus hiljem alustas iseseisvumise toetuseks tegutsemist terroristlik rühmitus (ETA), on Kataloonia poliitikud eelistanud parlamentaarseid meetodeid. 1978. aastal kätte võidetud autonoomia pole aga katalaane rahuldanud ja üha enam nõutakse lõplikku lahkulöömist Hispaania riigist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare