Muuhulgas küsiti Barroso käest ka Euroopa Liidu laienemise kohta. Ajakirjanik päris Barrosolt, kas Bulgaaria ja Rumeenia astumine Euroopa Liitu 2004. aastal oli tõsiseltvõetav samm kuivõrd riigid on siiani allutatud õiguskaitsesüsteemides leiduvate puuduste pärast Euroopa Komisjoni monitooringule.

Barroso vastas, et peab kõiki Euroopa Liidu laienemisi tema kümne aastase ametiaja jooksul väga headeks saavutusteks. Lahkuv Komisjoni juht küsis hoopis vastu, mis oleks saanud kui seda poleks juhtunud.

„Kujutage korraks ette, kui need riigid poleks Euroopa Liiduga ühinenud. Sellisel juhul me ei räägiks täna arvatavasti Ukrainast. Me arutaksime arvatavasti hoopis Bulgaaria või Balti riikide küsimust,“ leidis Barroso.

Samuti lükkas ta ümber ajakirjaniku kahtlused, et Euroopa Liidu probleemid võiski olla sündinud Bulgaariast või Rumeeniast konkreetselt. „Seega [Euroopa Liidu laienemised] on olnud õiged. Muidugi pole need olnud perfektsed. Aga ma ütlen teile väga selgelt: Euroopa integratsiooniga nende aastate jooksul ette tulnud probleemid, kas need tulenesid Bulgaariast ja Rumeeniast? Ei, muidugi mitte,“ sõnas Barroso.