Boliivia indiaanlased nõuavad kolonistidelt maad tagasi
Arvamusküsitluste järgi kiitis referendumi heaks 60 protsenti osalenutest, vahendas BBC. Samas ei toetanud referendumit Euroopa päritolu ja segarassist Boliivia kodanikud.
Seadusemuudatused annavad indiaanlastele parlamendis rohkem kohti, neile antakse tagasi "illegaalselt võõrandatud" maa, piirates senise maaomandi suurust 10 000 hektariga. Samuti võrdsustavad muudatused maagaasitulude jaotamist. Moralese sõnul võetakse riigis lähiaastatel vastu umbes sada seadust, mis reformivad muuhulgas ka ülemkohtunike valimist.
"Koloniaalriik lõpeb siin," teatas Morales oma toetajatele. "Boliivia on praegu uuesti moodustatud."
"Nüüd algab uus ajastu, mil põliselanikest saavad selle riigi kodanikud," märkis Elisa Canqui, kes esindab La Pazi indiaanlaste kogukonda.
"Uus põhiseadus kindlustab kõikidele boliivlastele võrdsuse," tõdes koduperenaine Teresa Penaranda Reutersile. Indiaanlasi on Boliivia elanikkonnast 55 protsenti, kuid seni olid nad riigi poliitilises elus olnud tõrjutud tagaplaanile ja indiaani keeled tunnistati ametlikeks keelteks alles 1997. aastal. Riigi elanikkonnast on 30 protsenti mestiitsid ja ülejäänud on valge rassi esindajad.
Kuigi septembris toimunud protestimeeleavalduste järel kinnitas Morales, et 2014. aastal ta enam ei kandideeri presidendiks, siis ühe muudatusettepaneku järgi võib ta teha seda nii palju, kui ise soovib. Morales ongi lubanud kuulutada ennetähtaegsed valimised välja aasta lõpul.
2005. aastal presidendiks saanud Morales on päritolult aimara indiaanlane. Ta arendab tihedaid suhteid Venezuela presidendi Hugo Chavezi ja Ecuadori presidendi Rafael Correaga.
Moralese populaarsus on kasvanud põliselanike kultuuri rõhutava natsionalismi ja USA sarjamise tõttu. Ta riigistas ka Boliivia gaasivarud, kus asuvad Venezuela järel Lõuna-Ameerikas suuruselt teised varud.
"Neoliberaalsete valitsuste all läksid kõik meie energeetikaalased sissetulekud teiste riikide ettevõtetele," kurtis gaasiettevõtte YPF Bolivianos tööline Rene Luna. "President Morales püüb meie riiki edasi viia."
Endine asepresident Hugo Cardenas leidis aga, et referendum oli ebaseaduslik. Referendumit ei toetatud muuhulgas riigi üheksast provintsist neljas, sealhulgas Santa Cruzis ja Chuquisacas, kus Euroopa päritolu asunikel on suurem enamus.
Opositsioon on rõhutanud ka seda, et referendumi toetajate hulk jäi loodetust madalamaks.
"Ei-hääl paneb piduri neile toladele, kes tahtsid hävitada meie riigi," taunis opositsioonijuht Ruben Costas eilset referendumit.
Ekspresident Carlos Mesa ütles Bloombergile, et etnilised kvoodid rikuvad pluraalse demokraatia ja vabade valimiste keskseid põhimõtteid.
"See mehhanism sünnitab kaose ja ebavõrdsuse," rõhutas ta.
Referendumi ametlikud tulemused selguvad kümne päeva jooksul.
