Niisiis on 4,9 miljonit barrelit naftat merevette pursanud puurauk MC252 15. juulist kinni, ka suudeti ta muda ja risu täis pumbates nähtavasti lõplikult sulgeda. 5. augustil õnnestus ka betoonkest peale valada. Kuid lõplikust tsementeerimisest ei räägita siiski enne, kui tagavarapuurauk tööd alustab.

2. mail alustati purunenud puuraugu naabrusse tagavaraaugu puurimist, millega ollakse jõutud ligemale 5500 meetri sügavusele, läbimurre kümme meetrit sügavamal oleva naftani vajab küll vähemalt ühte töö-päeva. Teine tagavarapuurimine, millega 16. maist alates on jõutud 4800 meetri sügavusele, on nüüdseks seisma pandud.

Ameeriklastele tundub tõsise ebaõiglusena, et naftalekke põhjustajad võivad pääseda kuiva nahaga, samal ajal kui BP püüab juba oma hiigelkahjumeid tasa teenida. Igatahes üritavad lekke ulatust seni pigem üle hinnanud USA võimud kinnitada, et puhastustööd on läinud üle ootuste hästi. Ja selge on, et suur-katastroof tahetakse meedia tähelepanu alt välja tõmmata.

Piinlikud olukorrad

Küsitavaks jääb, kas tegelikult suurkatastroofist ka midagi õpiti. Kui Deepwater Horizon 22. aprillil uppus, võisime järgmisel päeval kuulda lausa piinlikuna tunduvat kinnitust USA rannavalvelt, et lekkeohtu ei olevatki. „Me oleme suutnud kinnitada, et puuraugust ei immitse mitte midagi,” teatas kontradmiral Mary Landry siis ABC uudistele.

Kui selgus, et leke on siiski tõsine, pani president Barack Obama naftalekkega tegelema eruadmiral Thad Alleni, kuid ilmnes, et USA võimudel pole justkui midagi teha, enamik päästetöödest vee all tuli ikkagi BP hooleks jätta. Ja paraku sattus ka Allen piinlikku olukorda, kui kohe pärast puuraugu lõplikku sulgemist nõudis selle avamist, sest keegi olevat näinud mingit metaanileket.

Obama oli Allenile andnud selged juhtnöörid, et parem on üle pingutada kui liiga vähe teha. Nüüd aga kinnitab Allen, et kolmveerand lekkinud naftast olevat juba kokku korjatud, ära põletatud või haihtunud. BP teatab siiski, et kokku on kogutud 826 000 barrelit naftat, naftalaikude põletamisi on aga ette võetud 411 korral. Päästetöödesse olevat kaasatud üle 5000 aluse kokku enam kui 30 000 inimesega, siia hulka on arvatud ka USA rannavalve alused. Tegelikult ei saa USA võimud ühtegi edusammu naftalekke peatamisel selgelt oma nimele kirjutada.

Hoopis BP teatab, et kontsern on pidanud lekke tõrjumiseks kulutama 6,1 miljardit dollarit, pannud ka kolm miljardit dollarit kokku 20-miljardilisse fondi, millest hüvitatakse lekkekahjusid USA ettevõtjatele ja elanikele. 319 miljonit dollarit on juba ka välja makstud. BP kandis teises kvartalis 17,1 miljardit dollarit kahjumit, kuid paistab, et neil on veel piisavalt varasid, mida kahjumi katteks müüa.

Ainsaks kaotajaks selles naftalekkes peale looduse ja Louisiana kalurite paistabki olevat ameti kaotav BP juht Tony Hayward. Isegi puurtorni operaatorfirma Transocean võib karistusest pääseda.

Puurtorne merepõhjas jätkub

•• Deepwater Horizon pole esimene merepõhja kadunud puurtorn. 2001. aastal uppus Brasiilia lähistel Petrobrasi puurtorn P36. 1989. aastal vajus Põhjamerre Interocean II. Samal aastal uputas taifuun Tai rannikul puurtorni Seacrest.

•• 1988. aastal läks USA idarannikul põhja Rowan Gorilla I. Austraalia lähedal merepõhjal vedeleb 1983. aastast puurtorn Key Biscayne. Hiina vetes on sama kaua roostetanud Glomar Java Sea. USA lähistel uppus 1982. aastal Ocean Ranger.

•• Siia võib lisada 1979. aastast Hiina vetes vedeleva Bohai 2, 1977. aastal Sierra Leone kandis uppunud Ocean Master II ja 1976. aastast Mehhiko lahe põhjas vedeleva Ocean Expressi.