Briti ajakirjanik sai Moskvast hundipassi

Wikileaksi järellainetu­ses pagendas Moskva rii­gist kriitilise Guar­diani ajakirjaniku.

 Luke Harding, 42-aastane Briti ajalehe Guardian Moskva-korrespondent sai laupäeval Venemaal olla vaid 45 minutit, veetes selle aja Moskvas Domodedovo lennujaama arestikambris ja siis pisteti teise lennukisse, et nähtavasti mitte kunagi enam Venemaa pinnale astuda. „Teie jaoks on Venemaa suletud,” kõlas Vene piirivalvuri lakooniline selgitus. Tema viisa tühistati hetkega, ning passigi sai ta tagasi alles juba lennukis tagasilennuks maha istudes. Guardian ise pidas oma reporteri musta nimekirja sattumise peamiseks põhjuseks seda, et Harding oli Wikileaksist artikleid kirjutades maininud, kuidas USA diplomaadid peavad Putini Venemaad maffiariigiks.

Harding kirjutab praegu ka raamatut Wikileaksi paljastustest. Ja nüüd kahekuise äraoleku järel Londonist Venemaale naastes leidis eest suletud ukse. Briti meedia andmetel on tegu esimese Briti kaadriajakirjaniku pagendamisega Venemaalt pärast külma sõda, ehk 1989. aastat, mil nn spioonivahetuse korras saadeti tollasest Nõukogude Liidust välja Sunday Timesi ajakirjanik Angus Roxburgh. Venemaal tegutsev ja pressivabadusele keskendunud Äärmusolukordade Ajakirjanduse Keskus loeb üles 40 välisajakirjanikku, keda on Vladimir Putini presidendiajal (2000–2008) riigist kas välja saadetud või kelle sissepääs Venemaale on suletud. Ja ka uue presidendi Dmitri Medvedevi ajal pole olukord nähtavasti muutunud. Briti meedia on kohanud suletud uksi ka 2006. aastal, kui Venemaa ei lasknud riiki Moscow Timesi kaastöötajat Thomas de Waali, ja 2008. aastal, kui sama saatus tabas vabakutselist ajakirjanikku Simon Piranit.

Välisajakirjanikud ei koge küll selliseid ohte nagu pidevas mõrvahirmus elavad Vene kolleegid, kuid Kaukaasias sõda pidav ning inimõigusi maha suruv Moskva pole juba ammu enam ajakirjanikele sõbralik riik. Oma reporteritööd tehes on Hardingil varemgi Vene võimudega ebameeldivaid kokkupuuteid olnud, mullu aprillis tegi ta tutvust vangikongiga Inguššias. Harding on Guardianile kaastööd teinud 1996. aastast alates, 2000–2001 töötas ta korrespondendina In­dias, 2001. aasta kriitilistel hetkedel Afganistani sõjatandril, 2003–2004 ka Iraagis, pärast seda Berliinis ning viimastel aastatel on ta olnud Guardiani Moskva-büroo juht.

Venemaa ja „russofoobne” Briti meedia

•• Tänini ajakirjandusvabaduse lipulaevaks peetaval Briti meedial on kujunenud omapärane suhe Venemaaga, mis on alates Vladimir Putini võimuletulekust järjest halvenenud.

•• 1963. aastal vahele jäänud Nõukogude spioon Kim Philby alustas karjääri ajakirjanikuna, ning Briti meedia on spioonilugusid alati tõsiselt võtnud. Georgi Markovi tapmine 1978. aastal, järgnevalt päevavalgust näinud spioonilood, Venemaal kestev nõiajaht Londonisse põgenenud Boriss Berezovski vastu ning 2006. aastal ka Aleksandr Litvinenko mõrvamine Londonis on kõik süvendanud Briti meedias ettekujutust, et Venemaa ei ole inimsõbralik riik.

•• 2007. aastal koostas üks Moskvas tegutsev analüüsifirma edetabeli „russofoobsetest ajalehtedest”, mis justkui Venemaa­le ülekohut teevad. Londonis il­muv Financial Times reastus teisele, Economist 12. kohale. Ka USA ja Prantsuse suurlehed mah­tusid ettepoole ainsatest Baltikumist võetud näidetest Postimehest ja Lietuvos rytasest. Guardian jäi siis veel Moskvasse sõbralikult suhtuvate lehtede poolele.