Briti ajutrust: Venemaa sõjavägi jääb "paberist tiigriks"
Hiljutised mereväeõppused Vahemerel ja Ladina-Ameerikas olid sümboolsed žestid, kuna Venemaa suutis välja käia ainult üksikuid laevu, samal ajal kui ülejäänud laevastik jäi koju ankrusse rahapuuduse tõttu, kirjutas International Institute for Strategic Studies (IISS) oma eile avaldatud raportis "The Military Balance" ("Sõjaline tasakaal") Timesi teatel.
Mullu juhtis lennukikandja Admiral Kuznetsov kaks kuud kestnud missiooni, mille käigus viibis mõnda aega ka Vahemerel. Pärast külma sõda pole Vene sõjalaevad nii kauaks Vahemerele jäänud. "Sõjalises mõttes oli see tagasihoidlik. See ei tähendanud suuremõõdulist sõjalist tagasitulekut, vaid oli üksnes sümboolne missioon," kommenteeris instituudi teadur Oksana Antonenko.
Tema hinnangul paljastas Vene vägede võit Gruusias mullu augustis üksnes nende maaväe puudusi. Antonenko hinnangul on Venemaa kaitse-eelarve tuleval aastal veel suuremas puudujäägis.
Vene merevägi kavatseb ehitada kuus lennukikandjast ja selle toetuslaevadest koosnevat lahingugruppi, kuid instituudi raport väidab: "Venemaa relvajõududel läheb veel kaua, enne kui nad saavad üle 20 aastat kestnud hooletusse jätmisest. Praegu on teenistuses ainult 12 tuumaallveelaeva, 20 suuremat sõjalaeva ja üks lennukikandja."
Venemaa kaitsekulutused protsendina SKPst on kümne aastaga veerandi jagu langenud
Vastavalt instituudi hinnatud Venemaa kaitsekulutustele langes riigikaitsele kulutatud sisemajanduse koguprodukti osakaal 1998. aasta 5,25 protsendilt mullu 3,9 protsendile. See hinnang räägib vastu Venemaa peaministri Vladimir Putini omaks võetud välispoliitilisele suhtumisele, mis üritab Venemaa relvajõude nähtavamaks teha. Siiski taastub praegu rahvuslik uhkus, mida Venemaa rahvas oma relvajõudude üle tunneb.
Antonenko sõnul ei ole Venemaal küllalt raha, et saavutada seda, mida riik taotleb. Lisatakistuseks on üksmeele puudumine relvajõudude sees: osa maaväge soovib jätkuvalt keskenduda territoriaalkaitsele, ent tuumarelvadega seotud grupid nõuavad väljaõpet tegevuseks väljaspool Venemaa piire.
Moskvas ei ole kindlat arusaamist, mida üritab NATO saavutada oma laienemisprogrammiga, lausus Antonenko, kutsudes üles senisest erinevale dialoogile. Paremate omavaheliste suhete märke olla juba näha - Venemaa on lubanud oma territooriumi läbivaid varustuskoridore, et varustada NATO vägesid Afganistanis.
Pärast Gruusia sõda on Venemaa algatanud relvajõudude radikaalse reformi kavasid, sealhulgas on kaalutud täiskutselise sõjaväe rajamist, rääkis IISSi juht John Chipman. "Need ümberkorraldused võivad Venemaa relvajõududele anda parema võimekuse tegutseda tänapäevaste ohtude vastu ja ühtlasi parema koostöövõime lääne vägedega," arvas ta.
