Briti kindral: peame veel kuni 40 aastat Afganistaniga tegelema
"Armee roll areneb, aga kogu protsess võib aega võtta 30–40 aastat," kommenteeris kindral Richards Briti missiooni võimalikku pikkust Afganistanis intervjuus Timesile.
Et NATO peab Afganistani veel kauaks jääma, kinnitas Päevaleht Online'ile ka oma hiljutisel Eesti-visiidil alliansi nüüdseks ametist lahkunud peasekretär Jaap de Hoop Scheffer, kuid keeldus ütlemast konkreetset tähtaega.
Kindral Richardsi hinnangul läheb Briti vägede kohalolekut – praegu on Afganistanis 9000 Briti võitlejat – tarvis keskpikas perspektiivis, kuid NATO vägede väljaviimine Afganistanist on täiesti välistatud.
"Ma usun, et Suurbritannia jääb Afganistaniga seotuks mingil kombel – arenguabi, riigivõimu toetamise, julgeolekusektori reformimise vallas – veel 30–40 aastaks," ütles Richards.
Eile hukkus kolm Briti erivägede langevarjurit Afganistanis Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah'st põhja pool, kuna nende Jackal-marki soomussõiduki kõrval lõhkes pomm. Kokku on Afganistanis surnud 2001. aastast saati 195 Briti sõjaväelast.
Suurbritannia ei saa endale lubada 30–40 aastat Afganistanis, kommenteeris praegu opositsioonis istutavate konservatiivide leeri kuuluv varikaitseminister Liam Fox. "See tähendaks meie välis- ja julgeolekupoliitika täielikku ümberkujundamist," ütles Fox. Afganistani sõda on Briti maksumaksjatele läinud praeguseks maksma juba 5 miljardit naelsterlingit, mis teeb kokku 91 miljardit krooni ehk umbes terve Eesti aastase riigieelarve.
"Me peame praegu keskenduma Afganistani armee ja politsei suurendamisele. Niimoodi – samuti kui Iraagis – saame oma sõjaväelased välja tuua, kuid Afganistani rahvas ja meie vastased peavad teadma, et see ei tähenda seda, et me piirkonna hülgame."
Talibani vastu peetavast sõjast rääkides oli Richards optimistlik. "Me suudame neid lüüa ja lööme neid," ütles ta.
